Rein Nellis, Keskkonnaagentuur, (www.keskkonnaagentuur.ee)

Foto Mati Kose

Rein Nellis Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnast pani kirja oma mõtted kuuse-kooreüraskitest, laanerähnist ja nende kahe omavahelisest seosest. Rääkides üraskikahjustustest ja nende vastu võitlemisest tuleks meelde jätta üks number: 670 000. Just nii palju üraskeid ja nende vastseid võib ära süüa üks laanerähn ühe aasta jooksul.

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) on rähnidest kõige kuuselembesem liik ning üraskisöömisvõimest tulenevalt on just laanerähnid need, kes üraskite arvukusele olulist mõju suudavad avaldada (1).

Foto Arne Ader

Kiivitaja pesal ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loomaökoloogidel on käimas uuring, mille eesmärk on selgitada põllulindude pesitsusedukust mõjutavaid tegureid.

Seepärast palume teada anda Teie poolt leitud põllulindude pesadest (kiivitaja, põldlõoke, suurkoovitaja, nurmkana, kadakatäks, rukkirääk).

Hea oleks teada saada linnu liik, pesa koordinaadid ja võimalusel pilt pesast (pildistatud seistes, et natuke põldu/rohumaad ka näha oleks).

Teated leitud põllulindude pesadest palume saata aadressile:

jaanus.elts@ut.ee

Ette tänades, Jaanus Elts

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste, õuesõppe koolitaja

Viimastel aastatel on Eesti investeerinud betooni – meil on hiigelsuured uued betoonist haiglad, meil on päratud ostukeskused, mille läbijalutamiseks tuleb aega ja jõudu varuda, meil on hiigelsuured uued betoonist koolimajad.

Ja tasus vaid kurjal koroonal tulla, kui adume, et väiksem oleks parem. Väikeses poes on vähem nakkusohtu, väikeses haiglas ei lööks üks nakatunu kogu plaanilist ravi uppi ja väikeses koolis teaksime kohe, kes on haige ja viirust oleks tunduvalt lihtsam ohjata.

Foto Arne Ader

Hallpõsk-pütt pesamaterjaliga ( www.loodusemees.ee )

Hallpõsk-pütt      Podiceps grisegena