Eestimaa Looduse Fond annab teada

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Madis Leivits

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) noore looduskaitsja 2019. a auhinna pälvis Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits. Laureaat tegeleb igapäevaselt vigastatud metsloomade abistamisega ning on teinud tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja problemaatika tõstatamisega ühiskonnas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumekupud vihmas

Ilmad olid sompus ja sajused.

Päike ei tulnud nädala jooksul kordagi pilvede vahelt nähtavale. Sademeid esines kõigil nädalapäevadel, kokku 19 mm. Kõige sajusemad olid laupäev ja pühapäev, kui kahe päevaga kogunes 12 mm. Aegajalt tuli vihma hulka lörtsi, maa muutus lühikeseks ajaks valgeks.

Orava söödud käbide jäänused

Laupäeva õhtul kattis maad 1-2 cm paksune lumekiht, mis keskööks ära sulas. Hommikuse seisuga esines lumikate ainult kolmapäeval.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Musträhn (Dryocopus martius) on Euraasia suurim rähniliik, kelle elupaiga tunneb hõlpsasti ära suurte tüveuuristuste ja –õõnsuste järgi. Musträhn on metsade ökosüsteemis ülioluline niinimetatud insenerliik, kelle loodud õõnsusi saavad hiljem kasutada ka teised liigid pesapaiga- või kasvupinnana. Musträhni koduterritooriumi suurus on 200–1000 hektarit ning tema rajatavad uued mikroelupaigad suurendavad kogu ala elurikkust. Musträhn on liik, kes suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse puudesse, mistõttu saavad nendesse elupaikade rajamist jätkata ka väiksemad rähnliigid.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee 

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Juba neljandat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel!

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Fotod Arne Ader

Kollane kõhrik ( www.loodusemees.ee )

Kollane kõhrik        Tremella mesenterica

Tänavu talvine seeneaeg kestab. Tavaliselt sõidab seeneline lepikutest lihtsalt mööda, aga kes praegusel ajal lepikusse satub võib seal märgata üpris tavalisi, kena välimikuga tardseeni, seda päris erinevates kasvukohtades.