Pööripäeva aegsed hämarad ilmad sobivad koprale, sest ka muul ajal eelistab piiber tegutseda hämaras või suisa pimedas. Nagu meie targad esivanemad, võtab majajas talvel asju rahulikus rütmis. Sobiva ilma korral käib väljas toitumas, pakase korral aga on kenasti oma kuhilas ja maiustab sügisel kogutud talvevaruga.
Video autor: Remek Meel
Tänavune kalendrisügis lõppes „musta maaga“ ja pikka ning pimedat ööd võib selge taeva korral valgustada vaid kuusirp.
22. detsembri ööl algas kalendritalv, aga kas on meil veel lootus valgetele jõuludele?
Talvine astronoomiline pööripäev ja päikeseiseisaku aeg on jõudnud oma teekonna lõunapoolseimasse punkti. Päeva pikkuseks mõõdame vaid mõni minut üle kuue tunni. Õues liikujaile veel tunnike hommikust või õhtust hämarikku. Öö pikkuseks jääb seega pea kuusteist tundi.
Silmavalgust jagub Lõuna-Eestis pea veerand tunni võrra kauemaks, kui Soome lahe lõunakaldal. Ka läänepoolsetel suursaartel on päev kröömike pikem, kui Peipsi rannikul.
Mäletate, et rääkisin siinsamas kuu aega tagasi sellest, kuidas valida paika, kui tuleb tung maale kolida.
Üks oluline, võib olla kõige olulisem, asi jäi nimetamata. Maal ei ole elu ilma puhta kaevuveeta.
Seega, kui olete maale kolimas, siis kiigake kõigepealt kaevu või uurige, kas see üldse olemas on. Ja tähtis ei ole vaid vee puhtus, vaid ka see, kui palju seda on.
Kui mustikas on üks teie lemmikmarju, siis on teil huntidega midagi ühist! Hallivatimehed on nimelt väga mustikamaiad kiskjad. Et teada saada, kui maiad täpselt, viisid Voyageurs rahvuspargi (USA) hundiuurijad läbi peene loetluse.
Teadlased kogusid usinalt huntide kakajunne. Pesid siis junnid puhtaks ning lugesid kokku, mitu mustikaseemet ühes junnis leidus.
Eile, 19. detsembril avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing traditsioonilisel aastalõpu koosviibimisel ühingu logo konkursi tulemused. Konkursi võitis Valdek Alber kavandiga "Vidiit 2019".
Paremuselt teiseks tunnistati Reet Rea-Smythi kavand ning kolmanda koha vääriliseks Lauri Säraki kavand.
Võidutööl on kujutatud suitsupääsukest, kes joonistub taustast välja mustade (negatiivis valgete) pindade abil. Töö aluseks on võetud ornitoloogiaühingu senine logo, millelt on eemaldatud ovaalne sinine taust, kaasajastatud graafikat, kirjatüüpi ning selle paigutust. Autori eesmärgiks on säilitada logo visuaalset järjepidevust.
Konkursile esitasid 58 osalejat kokku 89 kavandit. Töid hindasid ornitoloogiaühingu nõukogu üksteist liiget.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom siil
Minu mets
