Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Saatjatega varustatud metskurvitsate (sügis)ränne näib olevat lõppenud. Saatjad on töötanud sellel aastal väga hästi ning kui nad peavad vastu veel nädal-kaks, saab selgeks, kuidas käituvad talve saabudes meie seni veel Skandinaavias olevad metskurvitsad. Näiteks Taanis, piirkonnas, kus hetkel veedab aega Tääksi (TAA), ei ole temperatuur veel alla 0-kraadi langenudki. Kuid mis juhtub aga siis, kui talv näitab enda ka Taanis ning maapind külmub?

Rändekaarti lugudesarja selle osa juurde ei lisa – oleme otsustanud, et hoiame meie ainukesele nn ajaloolisele talvitusalale lennanud metskurvitsa Brouzili (BRO) asukoha linnu enda huvides konfidentsiaalsena.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Sajuse ilmaga tukkuvad sinikael-pardid kaldajääl

Nädal oli soe ja sajune. Päikest paistis ainult kahel päeval – kolmapäeval ja neljapäeval.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -3...5 kraadi piires, mis erines viimase 97 aasta keskmisest -0,5...8 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis seitsme kraadini.

Järgnevalt temperatuur langes. Nädala kõige külmemaks päevaks kujunes ilm kolmapäeval, kui õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel ja minimaalne termomeetrinäit langes ligi -5 kraadini. Hommikul oli maa hallast valge ja muld pealt kõvaks külmunud. Külm ilm jätkus ka neljapäeval, kui sadas vähest lund.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Turvalise pesakoha valikust sõltub linnu pesitsusedukus. Eelistatult tuleks pesitseda piirkonnas, kus on vähem nii konkurente kui ka kiskjaid, sest pesarüüste on üks peamistest pesitsemise nurjumise põhjustest. Samuti on oluline pesa asukoht, mis peab asuma kas näiteks puul või varjatud kohas maapinnal. Paraku on paljude metsalindude elupaigad viimastel kümnenditel oluliselt muutunud ning koos sellega on tõenäoliselt teisenenud ka metsades elavate pesarüüstajate arvukus või levik.

Teisipäeval 17. detsembril kl 18.30 esitletakse Tallinnas Raeapteegis uut raamatut „Eesti ravimtaimed“ 2. osa. Autoriteks on TÜ farmakognoosia prof. Ain Raal ja loodusajakirjanik Kristel Vilbaste. 

Loengus tuleb juttu eeskätt ravimtaimedest, mis võivad olla väga mürgised.

Lektorid käsitlevad ravimtaimi lähtudes rahvameditsiini kogemustest ja tuginedes teiselt poolt uusimatele teadusuuringutele.

Samuti pööratakse tähelepanu taimeliikidele, mis on ravimtaimede või nende preparaatidena apteegis saadaval. Kuulajatel on võimalus seminari käigus esitada küsimusi ja mõtteid erinevatel ravimtaimede teemal ning saada neile teaduslikult põhjendatud vastused. 

Oodatud on kõik, kellele ravimtaimede kasutamine huvi pakub!

Foto Arne Ader

Valviku mättad Ruhnu metsas

Harilik valvik      Leucobryum glaucum

Harilik valvik, muuhulgas meil ainsana kasvav valvikuliik kuulub Eesti punase raamatu ohualtite liikide nimistusse. Tuleva aasta valiku hulgas oli samblasõpradel üheksa erinevat kandidaati:

https://sisu.ut.ee/samblasober/news/aasta-sammal-2020-kandidaadid