„Eesti Loodus“ annab teada

Merelinnud on meie ranniku lahutamatu osa.

Suvisel perioodil kohtab linde mererannas rohkem, talvel vähem. Rannal kohtab hüüdjaid avaveel, hõiskajaid rannaniidul kui öiseid sirisejaid roostikus.

Kui kellelgi on saabuval suvel plaanis merelinnud selgeks saada, siis merelinnurahva heliplaat on väärt abimees matkadel randadele ja merele.

Plaadiga on kaasas ka väike vihik, kus on rannal pesitsejate ja läbirändajate iseloomustamiseks väikesed tekstilõigud. CD on hea täiendus linnuhuvilisele, kes soovib lisaks raamatukujul olevale määrajale linde ka hääle järgi selgeks saada.

Heliplaadile on koondatud rannaniitude, meresaarte, roostike ja rändel peatuvate liikide helinäidised. Plaadi 33 helisalvestis autoriõigused kuuluvad Fred Jüssile ja Veljo Runnelile.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rästas-roolind

Linnuvaatleja määramisvõistluse (www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus) 2. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 84, kellest algajaid 57 ja edasijõudnuid 27.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 12 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 2. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise nädala lõpul ilmus Linnuvaatleja lehel uudis Saaremaal Sõrve linnujaamas vaadeldud neljast mesilasenäpist Kordusuudis: mesilasenäppe vaadeldi ka Sõrve linnujaamas.

Viimastel päevadel on mesilasenäppe vaadelnud Timo Pettay ja Risto Lammin-Soila vaatevälja sattunud veel haruldasi eksikülalisi – 29. mail Kaimri külas valgesilm-vardi paar ning 30. mail Türju külas punapea-õgija.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kased lähevad lehte

See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.

Mobiilipildi saatsid koolitüdrukud Hanna ja Eliise Einama

Foto Arne Ader

Sarvikpütt Lasnamäe Pae karjääris

Sarvikpütt         Podiceps auritus

Meil pesitsevad sarvikpütid vähearvukalt, ehk paar-, kolmsada pesitsevat sarvikpütti. Elukohtadeks valitakse väikesed taimestikurohked veekogud: metsajärved, rabalaukad, tiigid, vanad karjäärid või ka mõni pisem merelaht ning pole seetõttu ka eriti nähtavad. Esimene tänavune vaatlus Lasnamäel kirjati juba aprilli alul.