Pildistas Peep Käspre

Vöötkakku sai pildistatud Lääne-Virumaal mõne nädala eest

Vöötkakk        Surnia ulula

Vöötkakud on meil juhuslikult pesitsenud vast ainult mõnel üksikul korral (oleme nendest ka teada andnud). Ega läbirändajate või talvituvate vöötkakkudega just sageli kokku ei trehvata ja kui, siis Pärnu-, Läänemaal, või põhjaranniku kandis.

20. jaanuarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub avastama salapärast merepõhja 600 miljoni aasta tagustest aegadest tänapäevani. Väljapaneku keskmes on tänaseks väljasurnud eriskummalised mereasukad, kelle elust, olust ja välimusest jutustavad fossiilide põhjal modelleeritud videod.

„Me oleme harjunud ütlema, et Eesti on mereriik, ja Eesti ala on meri tõesti väga palju mõjutanud,“ ütleb näituse kuraator Sander Olo. „Näitusel „Müstiline ürgmeri“ räägime meie mereriigi kaugemast ajaloost – nii sellest, kuidas Eesti ala 600 miljonit aastat tagasi lõunapoolkeral paiknes, kui ka sellest, kes elasid meie vetes siis, kui Eesti ala kattis troopiline meri,“ tutvustab väljapanekut Olo.

Keskkonnaministeerium annab teada

Parimaks keskkonnateoks valiti Peeter Hermiku organiseeritud puisniitude taastamine Matsalu rahvuspargi aladel

Üldvõidu pälvis sel korral Läänemaalt pärit õpetaja Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargi alal taastanud ligi 10 hektari jagu puisniitu. Läänemaal on kokku umbes 100 hektari jagu puisniite, mistõttu on Hermiku panus keskkonnateadlikkuse tõusus kui ka pärandkultuuri säilitamisse vägagi arvestatav.

Peeter Hermiku keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Aasta Keskkonnateo auhinnaks on 5000 eurone preemia, lisaks õigus kasutada keskkonnamärgist.

Tekst: Kaido Einama

Eelmisel nädalal külastas Eestit Taiwani kunstitudeng Pei-Hsin Chen, kes paigaldas eelmisel kurekaamera hooajal kuueks kuuks Londonisse avalikku kohta Looduskalendris näidatava must-toonekure kaamera installatsiooni. Pei-Hsin ise põhjendab projekti „Real Life / Real Time“ tegemist vajadusega näidata noorema põlvkonna inimestele ehk kõigile alla 50-aastastele londonlastele kogemust loodusest, kuna linnastunud inimesed puutuvad juba väga vähe kokku kõige sellega, mis metsas toimub ja teavad sellest vähe.

Ekraanitõmmised, video ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvede talveaeg paistab minevat normaalses rütmis, midagi eriskummalist pole hirveplatsil senini märgatud. Kuid kunagi ei tea, sest mõne päeva eest nägi Uno (Uuno on mees, kes metsaelanike hea elu eest hoolitseb) läheduses oleval sihil hundi jälgi. Susi kaamerasilma ette sattumisest jäi puudu vaid paarkümmend meetrit.

Esimesed pullid saabuvad söödaplatsile juba õhtul kella poole kuue paiku ja neid võib siin näha vaheaegadega hommikuni välja. Harvem on siia tulnud hirvelehmad ja vasikad, külmalaine ajal tulid nad kohale suurema karjana koos pullidega ja omaette. Mida aeg edasi, seda sagedamini näeme segakarjasid. Hinnanguliselt käib söödaplatsil kokku umbes 30 erinevat hirve.