Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäevane sula lumememmedega

Ilmastik oli jätkuvalt muutlik ja tavapärasest valdavalt soojem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,0…4,4 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -3,1 kuni 6,8 kraadi võrra. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli normist madalam ainult kolmapäeval.

Nädal algas kena sulailmaga. Esmaspäeva hommikul oli lund maas Jõgeva ilmajaama andmetel kuue sentimeetri paksuselt ja päeval tuli päike pilvede tagant välja ligi kahe tunni vältel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kolme kraadini. Kooli juurde kerkisid toredad lumememmed. Aegajalt sadas päeva jooksul vihma, mis kahandas lumikatet, muutis lume ja teed vesiseks. 

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab maismaa talilinnuloenduse tegijatele ja uutele liitujatele meelde, et teine periood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Härmatis kuuseokstel

Harilik kuusk       Picea abies

Kui suvise pööripäeva aegu on inimestele oluliseks puuks kask, siis aasta lõpul pakub kuusk meile napiks jäänud rohelust. Kuusk oli talvisel ajal oluliseks puuks meie inimestele juba enne kristlike jõulupühade saabumist.

Harilik kuusk on meie looduses kasvava ainsa kuuseliigina väga varieeruvate tunnustega ja seda ollakse kindlasti märgatud. Erinevaid hariliku kuuse vorme ja teisendeid on saja kolmekümne ringis, seda nii erinevas võras kui kuusekoore värvustes, erinevates vormides lühterkuusk, usskuusk jne., aga samuti okaste või võrsete kujus. Omavahel erinevad ka lagedal paigal ja metsas kasvavad puud.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Urvalinnud lepal

Urvalind      Carduelis flammea

Jõulude eelselt on maa must ja soojakraadid. Vaid Kirde-Eestis on veel veidi lund.

Linnusalkasid märkame tegutsemas nii metsveertes kui üksikult kasvavatel puudel: nii kaskedel, kui sang- või hallidel leppadel, aga samuti umbrohtudel. Näha võime erinevate tihaste segasalkasid, urvalinde või siisikesi.