Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Mägra Videvik loomaaias

Sisu
mägrapere postkaart
Mägrapere.
Kunstnik: Leo Lätti
 

Ülejärgmiseks nädalaks võiks mägrasõbrad endale ära märkida kuupäeva 25. august, mil Tallinna loomaaed ning aasta looma toimkond kutsuvad kõiki Mägra Videvikule kell 19.00. See sündmus on omamoodi järg hundiaastal toimunud Hundiööle, mil hämaras loomaaias sai lõkke ümber hundilaule ja lugusid vestetud ning hallivatimehe kõige uuemaid uudiseid pajatatud. Nüüd teeme hämara loomaaia metsarikkal peoplatsi samuti lõket, mägrauurija Tiit Hunt räägib ja näitab mägrakaamera parimaid lugusid ning ulukiuurija Peep Männil laulab hundist ja mägrast. Lisaks tuleb kohale Von Glehni Teater ning etendab loo mägrast ning lastele on avatud töötuba. Sündmus kestab kaks tundi.

MÜRGIMARJAD - maavitsad

Fotod Arne Ader

 

Harilik maavits

Harilik maavits

 

Harilik maavits         Solanum dulcamara

 

Harilik maavits on mitmeaastane poolpõõsas ning üpris tavaline meie looduses. Kasvada meeldib neil hõredamas metsas või niiskemas võsastikus aga ka järvede kaldaaladel ning mererannas. Juurekaelalt harunev väänduv või roomav (ronib ka oskuslikult mööda võrkaeda). Maapinna lähedal puitunud vartega ja suvega kasvanud rohtne osa mis võib kasvada kuni kolme meetriseks külmub talviti tagasi.

Kergelt mürgised marjad on avatud kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes, paistes vastu valgust läbikumavalt. Lehed südajad, teritunud tipuga.

Mägralinna segane elu

Sisu
kährikute vallutatud urg
Mägraurg, kuhu kährikud poegadega kolisid.
Rajakaamera foto: Tiit Hunt
 
kährikupere
... ja nüüd näeme sama uru juures hoopis kährikut üheteistkümne pojaga.
Rajakaamera foto: Tiit Hunt
 

Kuidas mägralinnas ikkagi urge kasutatakse ja jagatakse, kui ühes linnakus elavad mäkradele lisaks ka kährikud?

Kui vaid ööd selge taevaga oleks

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Tähistaevas

Kehvavõitu ilmaennustust lähemateks päevadeks lubatakse, aga õhtul tasub taevasse ikka piiluda äkki vähemalt laiguti saab tähistaevast näha. Valgusreostusega linnades ei pruugi langevad perseiidid nähtavad ollagi.

Tänavu lubatakse ohtrat perseiidide sadu – nn „tähesadu“ põhjustab Päikese ümber tiirlevast Swift-Tuttle-i komeedist maha jääv kosmilise tolm, mille osakesed Maa atmosfääri sattudes heleda leegiga ära põlevad.

Põhjalikku materjali, jooniseid ja video võimalust pakub TÜ novaatori veebileht: LINK

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.