Arne Ader
Täna on munapüha – munade värvimise, kinkimise ja koksimise aeg. Aga kindlasti ka aeg, mil mõelda kõigile imelistele linnumunadele.
Looduses esinevad linnumunad võivad olla imeliselt värviküllased vaatamata sellele, et värvide moodustamiseks on kasutusel vaid kaks pigmenti: punakaspruun protoporfüriin ja helesinine biliverdiin.
Kõik ülejäänud toonid moodustuvad pruuni ja sinise värvi kombineerumisel sarnaselt sellele, kuis moodustub värvline kujutis tindiprinteris. Pigmenteerumata munakoor on valget värvi, sest munakoort moodustav kaltsiit (CaCO3) on valge. Sinine pigment vähese pruuni lisandiga annab rohelise tooni. Mõlema pigmendi õigel doseerimisel saavad munakoorele ilmuda ka süsimustad täpid ja tähnid...
1. aprill on küll möödas, kuid natuke hundikomöödiat kulub ikka ära.
Sel talvel õnnestus Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijatel rajakaamerasse saada üks kentsakas lõik valgesaba-pampahirve jahtivast hundist. Kentsakaks tegi lõigu hundi jooksustiil, mis oli niivõrd hüplev, et tundus justkui oleks hunt hirve matkinud, mitte jahtinud.
Kogu nädala kestel jätkus normist soojem ilmastik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus
2,2…9,5 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni kümne kraadi võrra. Kõige
kõrgema keskmise õhutemperatuuriga päevad olid kolmapäev ja neljapäev. Neil kahel nädalapäeval
mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks öösel vastavalt 5,3 ja 6,2 °C. Kõigil ülejäänud öödel
esinesid miinuskraadid ja hommikuti oli hall maas. Külmimad ööd esinesid nädala lõpus.
Laupäeval langes termomeetrinäit õhus -4,2 ja pühapäeval -5,3 kraadini. Nädala maksimaalseks
õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeval 13,9 °C. Kõige madalamale jäi päevane maksimaalne
temperatuur pühapäeval, kui termomeetrinäit küündis päeval 9,8 °C.
Taliteraviljad rohetavad erksalt.
Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson
Eurooplaste toetus hundi-, ilvese- ja karupopulatsioonide taastumisele on endiselt tugev. Igas uuritud riigis oli suurkiskjate toetajaid tublisti rohkem kui vastaseid. Kõige suuremad suurkiskjate toetajad on lõuna-eurooplased (eriti itaallased ja hispaanlased) ning ida-eurooplased (eriti bulgaarlased). Need riigid on huntide poolest ka ühed arvukaimad.
Kirja pani Karula rahvuspargi kogukond
Foto: kaader videost
Janek Joab kõneles Karula rahvuspargi külastuskeskuses toimunud vestlusõhtul "Värbkakk – väike lind, suured lood!", kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega. Ta jagas oma kohtumiste lugusid erinevate värbkakkudega, rääkis piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas linnud kogu jäädvustamise kulgu juhivad.
Suur tänu Jankile, et oma lugusid jagasid!
Vestlusõhtu salvestust vaata YouTube keskkonnas:
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom siil
Minu mets
