Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Öösel hiirekrõbina peale ärgates tuleb jälle pähe ütlus “hiirvaikne”. No ei ole vaikne. Aga ühel hetkel saabus mulle arusaamine, et vanarahvas on tegelikult ka nahkhiiri hiirteks pidanud ja ehk on aastasadade jooksul algus kaduma länud. Nahkhiirevaikne on tõesti vaiksemast vaiksem. Kuigi nemadki suudavad suvel majavoodri vahel oma järglasi ilmale tuues päris valjult krabistada.

Aga nii suvetaevas, kui ka praegu koobastes ja keldrites oskab ta küll omi asju hiirvaikselt ajada.

Praegusel ajal näeb kiilassilm sedamoodi välja

Harilik kiilassilm       Chrysoperla carnea

Suvekodusse või suvilasse minnes võid avastada, et Sinu elamises on leidnud omale talvituspaiga õrnade ja läbipaistvate, veidi läikivate tiibadega, meie kodude ümbruses tegutsevad igati kasulikud putukad - harilikud kiilassilmad. Katsu nende sissetungi leebelt taluda sest suvel hävitavad nende vastsed aedades, parkides või kodumetsas hulgaliselt lehetäisid.

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau

Harilik kukerpuu        Berberis vulgaris

Põhja-Eestis ja Läänemaal hulkuja märkab seda põõsast nii avatud kasvukohtades, kui metsateede veertes punaste ja piklike, umbes pooleteise sentimeetriste marjadega, mille otsas ripub niiskete sügisilmade aegu veetilk. Tegu pole puudele jäänud nn „mürgimarjadega“ vaid rahvakeeli barbaristiga või hapumarjapuuga ja need marjad on mahlaselt maisvad, kuid hapud, milles paar-kolm kõva seemet, aga mekivad hästi jalutamise ajal näksida.