Pildi talilinnukaamerast napsas IceAge, LK foorumist

Nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nägid osalejad esialgsetel andmetel üle 22 000 linnu vähemalt 60 liigist.

Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed ornitoloogiaühingule edastanud 1200 linnusõpra, kes tegid vaatlusi 700 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas viiendiku vaadeldud lindude koguarvust. Esiviisikusse mahtusid veel põldvarblane, siisike, rohevint ja hallvares. Tavapärasest rohkem kohati hallrästaid, samuti leiti üks haruldane talvituja mustpea-põõsalind.

Merekarp

Merekarp       Rangia cuneata

Mehhiko lahte peetakse nimetatud liigi , Teadaolevalt leiti võõrliiki Euroopas esmakordselt 2005. aastal Antwerpeni sadamas. Sealt levis liik Belgia rannikule ja juba viis aastat hiljem Läänemerre, leiti Visla jõe suudmealalt. Esmaleid Pärnu lahes oli 2014.aastal  ja möödunus aastal juba Soome lahe idaosas.

Keskkonnaameti tellimusel valminud trükised on sissejuhatavaks infoallikaks kaitsealade külastajatele. Neis on kirjeldatud kaitsealade olulisemad väärtused - nii loodus kui kultuuripärand ning soovitused, kuidas neid väärtusi tundma õppida ja juhised, kuidas neid hoida.

Nirk

Keskkonnaagentuur kutsub üles sisestama vaatlusi, et täiendada imetajaliikide levikukaarte. Erakordselt soe ja lumevaene talveilm soosib teistmoodi loodusvaatlusi. Tähelepanu all on liigid, kes lume puudumisel hästi silma paistavad.

Talv on üldiselt hea aeg imetajate tegevusjälgede vaatlemiseks – piisav lumikate lubab üles tähendada kõik loomad, kes on jälgi jätnud koduaeda või metsarajale; samuti viivad jahimehed igal talvel läbi jäljeloendust, mis annab olulist võrreldavat infot. Praegu peab aga kõik need ettevõtmised määramata ajaks edasi lükkama.