Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Rannikumerel nähtavatest lindudest

Postitas Looduskalender - P, 08.12.2019 - 13.46

Foto Arne Ader

Aul

Aul ( www.loodusemees.ee )

 

Aul         Clangula hyemalis

 

Varatalvised päevad on maru lühikesed, aga kui ilm vähegi soosib jagub randades hulkujaid ja kaunite vaadete nautijaid isegi valjust tuulest hoolimata.

Rändeparved on lahkunud, siinsed linnuseltsingud talvituvad meie vetes kuni jääolud seda võimaldavad. Katsume neid tutvustada nii, et eemalt nähtav linnuseltsingut annab määrata.

Mitte kõik hundid pole head saagipüüdjad

Postitas Aasta Loom - L, 07.12.2019 - 13.21
Avapilt
Sisu

Kaelustamise päeval 23. mail 2019 oli võsavillem V080 terve ja heas toitumuses.

 

 

Huntide elu ei ole kerge. Suurkiskjatena jahivad nad sageli endast 5-10 korda suuremaid loomi: punahirvi, põtru, teatud piirkondades ka piisoneid. Isegi kui saakloomi on looduses rohkelt, on nende murdmine hundi jaoks keeruline ning ohtlik. Nälg on lisaks jahikäigus saadud vigastustele ning inimesepoolsele küttimisele üks suurimaid võsavillemite surmapõhjuseid.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVI osa

Postitas Looduskalender - R, 06.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Seapilli järv. Paunküla veehoidla

Seapilli järv. Paunküla veehoidla ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Vaata asukohta kaardilt: LINK

 

Detsembris saab loomaaias tutvuda videviku- ja ööloomadega

Postitas Looduskalender - R, 06.12.2019 - 10.10

Tallinna Loomaaed  kutsub külla

Detsembrikuu kolmel laupäeval toimuvad Tallinna loomaaias õhturetked, kus loomaaedniku juhtimisel uudistatakse videvikuaktiivsete loomade tegemisi.

Loomaaia õhtused ekskursioonid pakuvad ainulaadset võimalust tutvuda videvikulise ja öise eluviisiga ning põhjamaist karget kliimat nautivate loomadega. 

“Õhtul, kui meie ümber on pilkane pimedus ja talvine vaikus, hakkame tähele panema ka kõige pisemaid detaile. Olgu selleks siis elegantselt kaljurahnude vahel liikuv lumeleopardi siluett või unise jääkaru väljahingatav aurupahvak. Õhtusel retkel võib isegi hiirvaikne kakulend kõlavaks osutuda.” lisab õhturetkede üks läbiviijatest Leif-August Kirs. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.