ERR arhiiv

Video: LINK

Rein Marani autorifilm on valminud Eesti Telefilmis 1987 aastal

Tänavu on paiguti herilasi päris rohkelt, seega põhjust lähemalt tutvuda.

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud seda tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet.

Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas.

Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?

Fotod Arne Ader

Harilikud vesineitsikud

Harilik vesineitsik       Calopteryx virgo

Silmahakkavamad on muidugi mõista värvikad isased vesineitsikute isendid. Kindlad teaduslikud faktid puuduvad, kuid isaseid tundub proportsionaalselt rohkem olema. Nende lennuaeg algas juba paari nädala eest.

Kus vesineitsikuid kohata võime?

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

Selliseid luigekogumeid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Sulgimine kestab pikalt, luigesulgi nii rannas ja vaiksel veepeeglil on märgatavad veel augustikuus.

Sellistes madalas vees toituvates luigeparvedes on enamalt jaolt veel mittepesitsevad noorlinnud, aga ka vanalinnud, kellel on pesitsemine erinevatel põhjustel ebaõnnestunud.

Fotod Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal

Põualiblikas        Aporia crataegi

Tänavune põuane varasuvi tõi põualiblikad välja juba juuni alul – liblikasuvi kiirustas.

Põualiblikad talvituvad röövikutena, aga valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega ja hõlpsalt määratavad ning sarnase tiivamustriga mõlemad sugupooled. Põualiblikate valgelt läbikumavatel üla- ja alatiibadel näeme kontrastselt musti tiivasooni, mis mõlemal tiivapoolel on sarnased. Tiivanarmad samuti musta värvi.

EMA annab teada

Sel laupäeval toimub Soomaa rabas esimene EMA Metsalaulupidu - Soomaa regi.

Laulupeo aeg ja koht: 30.06. 15:00-22:00, Hüpassaare õpperaja rabasaarel.

Juhtimaks tähelepanu meie maa, metsade, vete ja rabade olukorrale, selleks, et hoida meie laulutraditsiooni ja pärimust, korraldab Eesti Metsa Abiks heategevusliku Metsalaulupeo, millega ühtlasi tähistame Soomaa rahvuspargi 25. sünnipäeva.

Pärimuslikke lugusi jutustades ja regilaule lauldes tuletame meelde, et me oleme metsarahvas, kelle maailmatunnetus on tugevalt loodusega seotud. Meie kohuseks on hoida loodust, ehk kultuuri ja elukeskkonda, mille sügavuses asuvad meie maailmatunnetus ja elu mustrid, ulatudes ajas väga kaugele.