Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Suurim üllataja on sel aastal taimestik. Kui varakevadel ei jõudnud me sooja jõudmist kuidagi ära oodata ja vihm tundus igavesti sadama jäävat, siis praegu on loodus seitsmepenikoorma saabastes käinud. Paljud taimed, mis muidu juulis õitsevad, olid jaanipäeval täisõites.

Põdrakanepi küünlad lõõmavad, vesihernes kikitab tiigiveest püünispaunakeste kohal kollaseid õisi, soovõhk on oma kallaõied valla löönud. Ja rabarahvas kinnitab, et murakad kikitavad juba punaseid marjanupse. Muidugi on metsasügavuses kuldamas kukeseened, „Nii vara!“ jääb vaid öelda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Partnerid võivad sugeda teineteise sulestikku, ehitada või jagada pesa ning isegi mune haududa. Isaslindude vahel toimunud suguakte on teada vähemalt 93 linnuliigil, millest vaid 18 juhul (19%) on kindlaks tehtud ka püsisuhtes olevad paarid; sagedamini leidub isaslindude paare haneliste (Anseriformes) ja suulaliste (Suliformes) seas. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest.

Foto Arne Ader

Metsise pesa

Eesti Loodusmuuseumi kauaoodatud Suvemuuseum tuleb taas ning alustab juba 28. juunil. 5-10-aastastele lastele suunatud iganädalane sündmus pakub sel aastal põnevat avastamist dinosaurustest vihmaussideni ja teadlasetööst aardeküttimiseni.

Suvemuuseum toimub 28. juunist 23. augustini neljapäeviti kell 12-14. Igal toimumiskorral on erinev teema ning kahe tunni sisse mahub mitmeid mängulisi tegevusi, mis käsitletavat teemat avavad.

Igal Suvemuuseumi toimumiskorral on osalejate arv piiratud – kindlusta endale koht ostes pilet loodusmuuseumi kodulehelt: www.loodusmuuseum.ee

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev  harilik  põisrohi  niidetud  murul  

Esmaspäev  oli  kuuma  ilmaga.  Maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  25  kraadini.  Põud  jätkus.  Lähenevast  ilmamuutusest  andis  märku  tugevaks  (iiliti  12  m/s)  muutunud  tuul,  mis  järgmisel  päeval  paisus  veelgi  tugevamaks  (maksimaalne  kiirus  15  m/s).

Teisipäeva  lõunapaiku  hakkas  sadama,  kuid  vihma  tuli  kahjuks  siin  kandis  väga  vähe  (ööpäevaga  üks  mm).  Selline  väike  vihm  suutis  ainult  lehti  niisutada  ja  kuivas  tuulega  kiiresti  ära. 

Kolmapäevaks  olid  ristiku  ja  mitmete  teiste  taimede  lehed  uuesti  närbunud. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Harilik härghein

Jaanipäeva lõkked on nüüd tuhaks põlenud. Tuhanded hiilgavad jaaniussid endale kaaslase leidnud.

Aga midagi kaunist on jaanipäevast meile veel jäänud. Need on jaanililled. Lilled, mille värvikirevuses kohtuvad öö ja päev, just niisamuti nagu jaaniajal kohtuvad koit ja hämarik.

Jaanililleks kutsus vanarahvas harilikku härgheina, vanema nimega ka “päris kuupäevalille”.

Mõne taime vanema nime juurde oleks meie botaanikud taimedele teaduslikke nimesid andes võinud jäädagi, sest “kuupäevalille” nimes kohtuvad tõesti öö ja päev – härgheina kõrglehed on tumelillad nagu öö ja tema õied tulikollased nagu kuum päike.