Kirja pani ning pildid ja videod valis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Möödunud aasta sügisel, novembri alguses paigaldasime veebikaamera Metsküla randa, paika, kust umbes viie kilomeetri kaugusel saadi 2013. aastal esmakordne tõestusmaterjal hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis.

Seekord jätame šaakalid Metskülas isekeskis tegutsema ja meenutame, keda viie kuu jooksul kaamera ees näha sai ja kuulda võis. 

Juba kaamera paigaldamise õhtul kaikus rannal kahe šaakali halav ulg. Siinsed šaakalid häälitsevad ka ülelendavate propellerlennukite peale ja peaaegu alati pani loomad ulguma õhtune Kuressaare-Tallinn lennuk.

Omniva annab teada, pood.omniva.ee

Aasta linnu marke on kujundanud Vladimir Taiger juba alates 2003 aastast.

Metsisemarke on trükitud 40 000 ja hind on 65 senti ehk riigisisese lihtkirja tariif.

Keskkonnaministeerium teavitab

Keskkonnaministeerium ootab kuni 17. aprillini ettepanekuid kandidaatide kohta, kes võiksid tänavu saada Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

„Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel visioon looduskaitsest ning tahe seda ellu viia. Nende tegevust on hinnatud ja tunnustatud juba pea 80 aastat – nii anti Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid välja aastal 1940. Tunnustades meie loodushoidjate tööd, räägime ühtlasi ka meie loodusest, selle olukorrast ning hetkeseisust,“ kirjeldas keskkonnaministeeriumi loodusvaldkonna nõunik Hanno Zingel tunnustamise tähtsust.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üksiku linnu tekitatud kahju viljapõllult nokitud tera või pesaehituseks lillepeenralt korjatud pesamaterjali näol on tühine. Kuid linnu kohtumisel lennukiga võib hind olla kõrge – mängus on inimeste elud ja lennuki kõrged hoolduskulud. Seepärast on lennuohutuse tagamisel lindude tegevuse, rände ja käitumise jälgimine väga oluline ning lennuväljadel töötavad sageli ornitoloogid.

Foto Vello Keppart

Harilik karikseen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Arenema hakkasid karikseened hilissügisel, aga viljakehad muutuvad nähtavaks aprilli ja maikuus. Eesti mandriosas leidub neid pea kõikjal.

Karikseened kasvavad maapinnale pudenenud kõdunevatel lepa- või sarapuuokstel. Vähevärvikas varakevadises võsastikus hakkab ringihulkujale pisemgi värvilaik silma - erepunane on karikseente sisepind.