Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Pirnjas kuju annab munale tugevuse ja kaitse patogeenide eest

Linnuvaatleja teadusuudised, www.linnuvaatleja.ee

Kerajad vormid on tõhusaimad pakendid, kuna võimalikult suure hulga sisu ümbritsemiseks kulub pakendit võrreldes teiste geomeetriliste kujunditega kõige vähem. Just seepärast on kerajad ka linnumunad. Sõltuvalt liigist muna kuju varieerub – näiteks kakkude munad on peaaegu kerajad, koolibridel ja rihukanadel aga ovaalsed. Kuid leidub ka pirnjaid mune, mille üks ots on märgatavalt teravama tipuga kui teine. Just sellised on lõunatirgu (Uria aalge) ja ka mitmete teiste mereäärsetel järskudel nõlvadel pesitsevate lindude munad.

Ilvese “soojad” jäljed ja jänese hädakisa ehk kuidas mul ilves nägemata jäi

Avapilt
Sisu

Ilvese jahikoht.
Foto: Ingmar Muusikus

Ingmar Muusikus kirjutab lume sulamise künnisel talve ärasaatmiseks veel ühe loo ilvese jälgede ajamisest.

Märtsi keskel sõitsin Kõrvemaal mööda soometsade vahelist teed Kiigumõisa allikate suunas. Lootus värskeid loomajälgi kohata oli äsja lõppenud tiheda lumesaju tõttu olematu. Lagunenud taluköksi juures pidasin kinni, läksin autost välja ja… mõne sammu kaugusel olid ilvese täiesti värsked jäljed! Ilves oli siit läbi läinud mitte rohkem kui 5 minuti eest. Varasema jäljerea olnuks lumesadu ära kustutanud. “Soojad” jäljed ees, oli põnevus jäljeküti hinges tõusnud kõrgustesse.

Nädal metsas. Neli karu

Sisu
Selle aasta kõige väiksemad ilvese jäljed meie metsas. Kui varasemad jäled on kuulunud pika sammuga emailvesele ja kõige suuremate käppadega isailvesele, siis need kolmanda looma jäljed peaksid olema noore looma omad. Jahimeeste teada oli eelmisel sügisel lähikonnas liikvel ema koos kahe pojaga. Jooksuajaks jätab ema pojad omapäi ja siit astunud metsakiisu võibki olla üks neist noortest. Samuti tundus, et ta ei tunne siinseid jahimaid veel kuigi hästi. Möödus paarikümne meetri kauguselt mägra ja kähriku talvekorterist, mida tavaliselt selle tuka ilvesed kindlalt üle vaatavad. Metsapiir on aga siiski kindel jahimaa sellele vaatamata. Metskitsed armastavad just siit metsavarjust lagedale ristikupõllule sööma suunduda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.