Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Oravate talviseid tegemisi

Fotod Arne Ader

Orav

Orav

 

Harilik orav     Sciurus vulgaris

 

Nn linnaoravate suuremat liikuvust ehk siis „pulmaaega“ oleme me külmadest talveilmadest hoolimata juba märganud nii parkides, kalmistutel, kui aedlinnades. Linnades jagub õhusoojagi paari kraadi võrra enam, kui metsas. Lisanduvad veel valgusreostust ning veidi erinevad toitumistavad linnaoludes. Meie metsade asukate pulmamäng peaks olema samuti alanud.

Ilvese jooksuaeg paneb pojad proovile

Avapilt
Sisu

Kui kirglikuks võivad asjad minna ilveste jooksuajal, näeme fotolt, kus täiesti metsik isailves patseerib Elistvere loomapargi jalgradadel. Seal elab üks huvitav emailves.
Et kuulda aga ilvese pulmalaulu, tasub endalgi märtsiööl Elistvere loomapargi poole sammud seada või vaadata-kuulata looduskalendri Elistvere ilvesekaamerat – äkki näkkab.
Foto: Elle Mäerand

 

Ornitoloogiaühingut asub juhtima Margus Ots

EOÜ annab teada

Margus Ots

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel. 

"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse,“ ütles Margus Ots.

Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees ning omab seetõttu head ülevaadet Eesti Ornitoloogiaühingu senisest arengust ja tegevustest. 

Sookurg Loode seiklused Vahemerel

Kirjeldab Aivar Leito

Foto Jose A. Román

Sookurg „Loode“ (keskel) talvekorteris Hispaanias

20.veebruari ennelõunal alustas kevadrännet eelmisel suvel Sõrves Saaremaal suure pojana püütud ja saatjaga märgistatud sookurg „Loode“.

Talve veetis ta Extramadura maakonnas Lääne-Hispaanias. Esimese rändehüppega jõudis ta 24. veebruari õhtul Laguna de Gallocanta tuntud rändepeatuspaika mida ka meil pesitsevad kured nii kevadel, kui sügisel kasutavad.

Talilinnukaamera - tamme-kirjurähn

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.