Fotod Arne Ader

Lumehelves kindal

Iga päev saame väikese, kerge, õhulise ja pakaselise lumelisa. Selliste ilmadega on lumehelbed suured ja kaunid. Kes meist poleks langevat lumehelvest kindale püüdnud ja lapsena neid ka maitsnud?

Kuidas see väike ime tekib? 

Lumehelbe keskmeks peab olema kondensatsioonituumake ehk imepisike „tolmutera“, mille ümber veemolekulid kinnituvad. Külmunud vesi on heksagonaalses ehk kuuekandilises olekus kõige stabiilsem ja sellise kuju moodustumiseks kulub ka vähe energiat. Niisiis kõik lumehelbed kasvavad pilves sarnase skeemi järgi.

Fotod Arne Ader

Nurmkanapaar

Nurmkana        Perdix perdix

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader, pildistatud enne 2013 aasta varingut

Matkajad Emalättel. Suur Taevaskoda, Ahja jõgi

Vabariigi aastapäeva eel mõtlesin, milline võiks olla minu kingitus saja-aastasele riigile. Mu sünnimaale.

Mõtlesin ja mõtelsin ja jäin nõutuks. Olen kirjutanud kolmteist raamatut, kõigis neis ülistanud loodust ja meie kodumaad, eesti keele kõla ja meie pärimust. Kas selle suure juubeli ajal oleks veel midagi öelda, mis on jäänud südame salasoppi ja ootab vaimuvalgusesse jõudmist. Või kordan eelnevalt öeldut. Sest vahel 100-aastaseid raamatuid lugedes tundub, et kõike seda, mis me hingel, on me esivanemad juba palju säravamalt ridadesse valanud.

Ei mõelnudki ma välja, arvuti taga kurvalt klahve klõbistades ei saa sageli sõnadevoogu lendama, käed takerduvad mehaaniliste helide rütmi. Ehk oligi hanesulega kirjutamine sujuvam ja hoogsam.

Film pärineb ERR-i arhiivist

Lavastuslik telemängufilm, mis valmis Eesti Telefilmis 1979 aastal. Käsikiri, teostus ja pilt Rein Maran.

Pühade ajal hea pere seltsis vaadata pea neljakümne aasta tagust mõtisklust looduses toimunu ja toimuva üle: „Mis saab olendist, kelle sa oled võtnud oma hoolde? Kes vastutab tema käekäigu eest, kui maailm enam ei mahu su sülle varju ja sooja?“

Vaata filmi: https://arhiiv.err.ee/vaata/laanetaguse-suvi

Osades Fred Jüssi, Anne Maasik, Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, Riho Rosberg, Hannes Kase, Hillar Pärjasaar, Pauliine Tuut.jt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Alates tänasest ilmub Linnuvaatleja kodulehel kolmeosaline sari, milles Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass räägib Eesti ühe põlise linnuliigi ja loodussümboli metsise pesitsemisest, arvukusest ning sobilike elupaikade muutumise ja vähenemise põhjustest. Esimeses loos on juttu mustikapuhmastest ja metsisemängudest, vihmast ja kiskjatest.