Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees
07.02.2018

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].

Kalle Muru annab teada

Foto Arne Ader

Musträstas

Esimene kuu klubi Estbirdingu 2018. a. ökorallist on edukalt seljataga. Oma nimekirjad saatsid 28 huvilist ning kokkuvõtte leiate ökoralli blogis: http://okoralli.blogspot.com.ee/

Kokku nägime/kuulsime kamba peale 82 liiki linde ning selle nimel kõndisime kokku üle 800 km ning tublimad väntasid jalgratastel kokku napilt 400 km.

Kes tunneb tungi osaleda, siis võistlus kestab terve kalendriaasta ning ei ole üldse hilja liituda - võistluse eesmärgid ja juhised leiate samuti blogist.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musträstaid näeb aias enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Fotod Arne Ader

Ohakalinnud

Ohakalind        Carduelis carduelis

Lumi tuli maha ning linnudki muutusid nähtavamaks. Osad linnusalkadest toituvad lumest turritavatel püstistel umbrohtudel, teised sügisese suurvee tõttu koristamata jäänud vilja- või kaunviljapõldudel, keegi puudel või põõsastel.

Ohakalindudest talvitujaid jääb meile mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb juba, kui karmiks talv kätte võib minna.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi nii väikeste salkade, kui kuni poolesajaste seltsingutena.

Kirjutas, video salvestas ja pildistas Aarne Vesi 

Kakerdaja raba sõtka pesakastide lugu sai alguse juba siis, kui järve ääres veel laudtee lõhnagi polnud. Esimesed pesakastid pani sinna üks Alavere kooli õpetaja kuskil 1960/1970-ndate paiku. 

2010-ks aastaks oli viiest kastist napilt kasutuskõlbulikud veel ainult kaks. Kuna sel ajal oli Kakerdaja võrreldes tänasega veel suhteliselt rahulik paik, otsustasin sõtkastele uued kodud teha. 

Huviline saab parema ülevaate koos mõne pildiga minu fotoblogist: http://aarnevesi.blogspot.com.ee/2010/11/