Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Kena üllatus, et ilvesepere, kelle liikumised olid sügisest peale Metskülas teada ja et nad endid meile kaamera ees ka näitasid ning seda õhtuhämaruses, mitte infrapuna valguses. Võib arvata, et päeva saatis ilvesepere mööda lähedases kadastikus, kus vastu hämaruse saabumist jahiretkele siirduti. Need kiskjad püüavad igati vältida inimese vaatevälja sattumast.  Nii on meil nüüd põhjust aasta loomast ja nende tegemistest veidi pikemalt arutleda.

Rände algusest annab teada Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookured

On rõõm teatada, et meil GPS või GPS-GSM saatjaga märgistatud sookurgede kevadränne on alanud!

Esimesena alustas 12. veebruari hommiku oma kevadrännet Kirde-Prantsusmaal talve veetnud „Paslepa“ kes sündis eelmisel kevadel Paslepa lähistel Noarootsis. Ta lendas joonelt nonstop kirde suunas ja jõudis sama päeva hilisõhtul Gusovi looduskaitseala märgalani, kuid sinna ööbima ei jäänud ning  varahommikuni ja jäi lõpuks puhkama Oderwiewiseni looduskaitseala margalae Oderi jõe lammil otse Frankfurt an der Oder linna põhjapiiril.

Järgmisel päeval, 13. veebruaril lendas ta aga ligi 80 km tuldud teed tagasi ja jäi peatuma Zosseni linna lähistele. Peatselt saame näha millal ja kuidas ta koduteed jätkab.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.

Kuula suurnokk-vinti: https://www.xeno-canto.org/335729

Fotod Arne Ader

Rebased kurameerivad

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Möödunud aasta sügise hakul, kui rebasepojad iseseisvusid lahkusid loomad pesauru juurest. Sellest ajast alates, kuni kevadise pesitsemiseni ei oma rebased nö kindlat elupaika. Talvisel ajal kasutab rebane oma territooriumi pesakoobast aruharva. Kas siis tõeliselt pakaseliste ilmadega või ohu korral, et vaenlas(t)e eest varjuda.

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas ehk roovilbas      Panurus biarmicus

Roohabekaid kohati esmakordselt 1978. aastal, aga juba mõne aasta möödudes pesitsesid linnud Matsalu roostikes. Tänapäeval kohtame neid sobivates elupaikades üle Eesti. Osa meil pesitsevatest roohabekatest sooritavad rändeid lõuna poole, aga talvituma jääb meile umbes tuhatkonna isendi ringis.