Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Paljud peavad leevikest Eestis vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 100 000 – 200 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Leevikesi talvitab Eestis hinnanguliselt 100 000 – 300 000 isendit.

Pildistas Kristel Vilbaste

Tartu koduaia õitseja

Varretu priimula        Primula vulgaris

No ei jäta priimulad õitsemise ajal kedagi ükskõikseks. Pildil olev taim on tegelikult õitsenud kogu talve. Kui lumi on Tartus uuesti ära sulanud õitseb priimula rahulikult edasi.

Fotod Arne Ader

Raudkull

Raudkull       Accipiter nisus

Püsivama lumekatte teke toob need väikesed röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ja neid võime kohata isegi Tallinnas.

Saaki passitakse liikumatult puude ladvas või sagedasti mõnel tehnilisel rajatisel: välkkiire rünnak välja vaadatud objektile võib röövlinnule saagi tagada. Värvulisi kütivad raudkullid lennust.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Kave püha allikas

Tihased on nüüd rõõmsalt oma esimese kevadlaulu laulnud ja talvel selgroo katki murdnud. Karumammadel on külje all pisikesed karupojad, hilisõhtutel tasub kuulata, kas pargist ei kosta kakuhõikeid.

Vaadates õue, kuidas lumi sulisedes sulab ning taas meie kraavid ja tiigid pilgeni veega täidab, ei taha kuidagi uskuda, et joogivesi võib kunagi või kusagil otsa saada.

Ometi on meiegi meediasse jõudnud uudis, et kaugel Kaplinnas saab vesi 12ndaks aprilliks otsa, hoolimata sellest, et veesurve torudes on nõrgemaks keeratud ja inimese kohta on lubatud kasutada päevas vaid 50 liitrit vett. Ja seda väga kuumas kliimas.

Film pärineb ERR-i arhiivist

Seoses tänavuse ilveseaastaga on paslik alustada meie oma loodusfilmide tutvustamisega.

„Ilvese lugu“ filmiti mitme aasta vältel ning esilinastus toimus 29.12.1988. aastal. Filmi autori Rein Marani mõtlusfilm on meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast. Autorile olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jpt.

Vaata filmi: LINK

Maalehe raamatusarjas ilmus möödunud sügisel kordustrükina Alo Lõhmuse poolt kirja pandult meie looduse visuaalmõtestaja raamat Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta“. Esmatrükk 2011, mis sai kiirelt  läbi müüdud.