Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Inimeste ning loomade tihelielamisest. Kas maailma on võimalik kontrollida?

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera pilt Laranjeiras, LK foorumist  

 

…kärntõves rebane, inimese sisse me ei pruugi näha

Räägin seekord vaktsineerimisest. Sattusin nimelt sel esmaspäeval rääkima Tallinna televisiooni saatesse Naised, kes ei nuta justnimelt vaktsineerimise teemal. Kui mind saatesse kutsuti, siis ütlesin kohe, et ma olen ilmselt kõige halvem inimene sel teemal rääkima. Sest mulle ei meeldi inimeste sildistamine ja vastandamine. Olen ise vaktsineerinud ennast ja oma lapsi, kuid olen vaktsineerimise vastane. Kõige rohkem hämmastas mind saate jooksul äsja aasta arstiks valitud Karmen Joller, kes esitas infot meditsiiniportaalidest, kordagi püüdmata mõista, mida teistel öelda on. Tunnustan kolmandat saatekülalist Ene Tombergi, kes siiski leidis, et peaksime inimesi rohkem teavitama.

Talilinnukaamera - puukoristaja

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal on koos tihastega sage külaline ka puukoristaja. Puukoristaja peamiseks toiduks on putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib. Talvel sööb ta aga hea meelega ka seemneid ning inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, seetõttu võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Puukoristaja

Puukoristaja / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Urvalindude salgad

Fotod Arne Ader

Urvalind

Urvalind

 

Urvalind        Carduelis flammea

 

Urvalindude läbiränne algas juba oktoobrikuus. Pesitsetakse põhjapoolsematel aladel, meil on pesitsejaid märgatud vaid paaril üksikul aastal.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt parvedes, kus võib vahel olla kuni tuhatkond isendit, aga talvitujate  arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Linnu söögimajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmade saabudes - ka siis salkades.

Harilik laanik - aasta sammal 2018

Samblasõbrad annavad teada, www.sisu.ut.ee/samblasober

Fotod Arne Ader

 

 Harilik laanik

Harilik laanik

 

Harilik laanik       Hylocomium splendens

 

2018. aasta samblaks valiti harilik laanik.

Harilik laanik on Eestis väga tavaline, teda võib leida nii kuivades männikutes, kui soostuvates kuusikutes, rabades mätastel, kui klibustel loopealsetel.

Tänavuse aasta sammal on kergesti äratuntav oma „korruseid“ kasvatava võsu poolest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.