Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil üleni punane pealagi, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega sama nägu.

Tekst: Jaan Riis, Looduse Omnibuss

Esmaspaspäeval, 15. jaanuaril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuval loodusõhtul, mille kangelasteks on aasta loom ilves, teised meie metsade valitsejad karu ja hunt ning uustulnukas šaakal, esineb lisaks Eesti loodusfilmi Grand Old Man´ile Rein Maranile ka loomauurija Peep Männil. 

Ülevaate suurkiskjate, samuti uustulnuka šaakali käekäigust annab Peep Männil. Oma kohtumistest ilvesega räägib Man Rein Maran ja näitab filmi „Ilvese lugu“ (1988).

Laulma tuleb Jaak Tuksam Tuhalaanest.

Vaata lisaks looduseomnibuss.ee lehelt.

Pildid napsas Laranjeiras, LK foorumist   

Varahommikust alates veetis emasilves Gella kuival ja kõrgemal istumiskohal ja lahkus sealt koos isasloom Larsiga veidi peale poolt kahte

Eesti orhideekaitse klubi annab teada

Foto Arne Ader

Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu

Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.

Põhilised kauni kuldkinga kasvukohad on puisniidud, salu- ja loometsad, harvemini laanemetsad ning kadastikud.