Fotod Arne Ader

Rohusilmik

Rohusilmik        Apanthopus hyperantus

Paljudele loodusesõpradele on rohusilmikud tuttavad, olles meil tavalisemad ja arvukaimad pruunid päevaliblikad. Kohata võime pea kõikjal: avamaastikel, põldudel, niitudel, kuivematel aruheinamaadel ning vähema liiklusega kruusateede veertes lendlemas. Kergem oleks öelda, et soos või rabas me rohusilmikuid ei kohta.

Haavalumikuid pildistas Arne Ader

Haavalumik

Haavalumik        Limenitis populi

Sarnaselt külmavõitu kevaded ja suve esimene pool olid meil nii 1974, kui 1978 aastal ja selliste ilmadega kannatab liblikasuvi.

Haavalumikuid on kohatud vast juba paari nädala jooksul, nimetatud tegutsevad sagedamini metsamaastikus ja enamalt jaolt puude latvade kõrgusel. Haabadega seostatakse lumikuid seetõttu, et haabadel toituvad haavalumiku röövikud.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Mesilassülem

Mul tuli pisar silma, kui kuulsin, kuidas Lääne-Virumaal Inju külas hukkusid Maire Valtini 120 mesilastaru kõik lennumesilased. Tavainimesle, kes mesilastega iialgi kokku puutunud pole, võis see tunduda lihtsalt ühe arvuna uudisridade jadas. Aga 120 taruga mesila, pealegi mahemesila, on ikka väga suur mesila ja arvestades viimaste aastate nigelaid meesaake ka väga suur kaotus meie mahemesindusse.

Muidugi pani see mind, kes me perega juba 12 aastat ühe kuni nelja taruga majandame, tõsiselt mõtlema. Seda enam, et eelmisel sügisel lahkusid metsade vahele ka meie ainsa taru mesilased.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesast lahkusid täna hommikul kuus suuremat poega, kellest vanimad olid 20-päevased. Kaks väiksemat, teistest 3-4 päeva nooremat poega jäid aga pessa. Mis saab edasi pessa jäänud poegadest?

Kell 10.40 oli kaks poega veel pesas

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi: