Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Siksak-hammastutlane

Siksak-hammastutlane         Notodonta ziczac (Linnaeus, 1758)

Siksak-hammastutlane on kogu Eestis levinud ja kohati päris tavaline. Liblikad lendavad leht- ja segametsades, parkides ning aedades mai keskpaigast juuni keskpaigani, üksikuid võib aga kohata ka hiljem. Suve teisel poolel esineb teine põlvkond, aga see ei ole enam nii arvukas, kui kevadine.

Siksak-hammastutlane lendab öösiti ja teda on hea ära tunda tema erilise tiivamustri järgi.

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Kaamerapildi napsas Shanta, LK foorumist

Kui kaameraga pesakastis nr 1 sai rasvatihase poegade koorumist jälgida üleeile 16. mail, siis pesakastis nr 2 koorusid pojad täna hommikul.

Vastkoorunud pojad vajavad esimesel paaril päeval soojendamist, seetõttu istub emaslind aegajalt pesal. Osa munakoortest visatakse pesast välja, aga osa sööb emaslind oma kaltsiumivajaduse rahuldamiseks ise ära. Toiduks saavad pojad esimestel elupäevadel kõige väiksemaid selgrootuid.

Kirjutas, rajakaamera pildid ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mäger

Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.

Kährik

Pildi napsas Mutikluti, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Väike ülevaade toimunust, kui alustada päris algusest: Isaslind Karl saabus kodupesale 26. märtsil, aga pidi emaslind Katit pesal ootama kuni 7. aprillini. Rõõm paistis olema mõlemapoolne ja munad munes emaslind juba 11, 13, 15 ja 17. aprillil.

Esimesed kaks poega koorusid 17. mail,  kolmas täna hommikuks, vaatame kuidas asjalood edasi kujunevad….