Foto Arne Ader

Keskkonnaamet korraldab rahvusvahelise veepäeva puhul 28. märtsist 4. aprillini 7.-9. klasside õpilastele veebipõhise viktoriini, mille peateemaks on vesi.

Viktoriinist on oodatud osa võtma 7.-9. klasside õpilased 7-liikmeliste võistkondadega. Viit parimat võistkonda premeeritakse kummiparvematkaga võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlusega (Saaremaal ja Tallinnas) või mõne muu veega seotud aktiivtegevusega võitja lähipiirkonnas.

Teada annab Leho Luigujoe

Matsalu laht

Eile ja täna öösel toimus ilus luigeränne, mille käigus saabusid Eestisse ka esimesed GPS saatjatega varustatud luiged.

Kolm nendest peatub Pärnu ning kaks Matsalu lahel. Linnud tunneb ära valge kaelarõnga järgi, millel on must päikesepatarei.

Juhul kui keegi satub nendesse paikadesse, visake silm peale. Huvitav oleks teada kui suur on parve suurus, millest linnud toituvad, palju on parves noori möödunud aasta luik?

Pärnu laht

Teada annab Tarvo Valker, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned rändel

Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud igakevadine linnade linnuvaatlus. Kena kevadilm meelitas linnalinde jälgima enam kui 100 huvilist 20 erinevas Eestimaa linnas.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemuste põhjal on praeguseks kõige enam rändlinde jõudnud Tallinna, kus linnusõpradel õnnestus leida koguni 83 erinevast liigist linde. Pealinna järel olid liigirohkemad linnad veel Paldiski 74 ja Haapsalu 73 linnuliigiga. Sisemaa arvestuses oli taas pikim liiginimekiri Tartus, kus nähti-kuuldi 62 erinevast liigist sulelisi. Samal ajal olid mitmetes Ida-Virumaa ja Kesk-Eesti linnades olud veel päris talvised ning seal pidid vaatlejad piirduma kõigest mõnekümne liigi kohtamisega.

Video salvestus ja asja uuris Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Metskits ehk kaber    Capreolus capreolus

Virumaal Roostoja kandis oli sokk söömapeal väljas. Sinika kasvukohatüübi männikus pole just palju ninaesisele valikuid. Nii saigi uuritud, mis praegusel aastaajal sellises kohas toiduks läheb. Oli näksinud värskeid tupp-villpea võrseid. Neid puhmast välja sikutades sai kätte ka võrse valge ja magusama, alumise osa.

Mis aga metsameestele pahameelt tekitab, et lasi samas hää maitsta ka noorte mändide latvadel.

Foto Arne Ader

Piisad urbadel

Pajud         Salix

Pööripäevade aegu oleme puude lummuses: jõuluajal kuusk ja suviste veedame kaskedega koos. Varakevadisel ajal pöörduvad pilgud kevadpühade ajal meie kliimavööndis pajudele.

Kõnepruugis ongi pajud pigem põõsamõõtu, puudeks sirguvad remmelgad. Meie looduses leidub pea paarkümmend pajude liiki. Osad võivad omavahel ka ristandeid moodustada, nõnda võib asjatundjatelgi mõne paju liigi määramine osutuda keeruliseks.