Video salvestas LK team

Händkakk pidas õhtust jahti, passis puus ja sööstis saaki tabama, aga sedakorda see ei õnnestunud. Taustal võime videol kuulda kaugelt laanekaku hüüdu

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud peaksid pesitsemisega alustama kas märtsi lõpul või aprillis. Praegusel ajal võime händkakke kuulda ja näha sagedamini kui ülejäänud aastal. Nagu teistelgi kakkudel, haudub pesal emaslind, keda isaslind sel ajal toiduga varustab.

Händkakkusid võib suuruse poolest võrrelda ronkadega ja sellise kaku saagiks võivad langeda nii jänesed, rääkimata siis vareslastest ja metsakanalistest. Talvisel ajal toitutakse juhuslikult leitud raipest.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Meie tuntuim rähn

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Suur-kirjurähni trummeldus kostub kiirelt ja lühidalt, kas pool sekundit või veidi kauem. Sellise trummeldamisega teavitavad isaslinnud vastassugupooltele oma asu- ja elupaika varakevadisel ajal. Talvise aja veedavad suur-kirjurähnid üksikeluviisiliselt.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hülgepoeg, kirju kasukaga emahüljes ja tumedad hülgepullid

Hallhüljes       Halichoerus grypus   

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Tihased toidulaual

Talilinnukaamera ülekanne toimus Saaremaalt kus saime ülevaate talilindudest nooremas metsatukas.

Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.

Kohtumiseni uuel hooajal!

Videod salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Päevaga sulab lumi vähemaks

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võime kohata seltsingutena ning linnud hakkavad maanteedel sõidukitega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlik ning linnusalk värvilt mustvalgena.

Kui maapind karge öö möödudes jõuab sulada, otsivad kiivitajad põldudelt või sulanud veelompide ümbrusest omale toidust ja tõenäolisemalt selgrootuid.

Kevadrände aegu teevad meist põhja pool pesitsevad kiivitajad kas toitumispeatuse või oodatakse edasirändeks sobivamaid ilmaolusid.