Ajakiri Kalastaja annab teada

Ahven      Perca fluviatilis

 

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2022. aasta kalaks ahven.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jäätunud lumi põõsastel

Nädal algas parajalt külma sombuse talveilmaga ja sadas lund.

Minimaalne õhutemperatuur langes sel päeval ligi kuue miinuskaardini ja maksimaalne tõusis ligi kolme miinuskraadini.

Teisipäeval läks sulale ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis 2,7 °C. Plusskraadid jätkusid ka järgmisel päeval. Sadas lörtsi ja vihma. Lume paksus kahanes vähehaaval ja vesi kogunes lume alla.

Kolmapäeval tulid juba kõrgemad künninukid ja taimelehed põldudel lume alt nähtavale. Tänavad ja teed olid lumesegust vett täis. Kinni tallatud lumega kruusateed ja kõnnirajad olid jäised ning libedad.

Video salvestas Made, LK foorumist

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravadki toimetavad seal, kus toitulaud rikkalikum, aga tänavusel rikkalikul käbiaastal pole loomakestel muret. Kaamera ees käis üks isend ennast ainult vilksamisi näitamas, aga eile saime orava toimetamist vaadelda üle veerand tunni. Toidumaja ümbruses võib lumel kohata kolme orava tegevusjälgi ja ühe ööbimispaigaks on laheduses paiknev kuldnoka pesakast.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.

Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.

Keskkonnaamet annab teada

Ogast astelsõnajalga on kohatud Rapla-, Jõgeva-, Saare- ja Võrumaal. Foto Maarja Nõmm

Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata.