Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: vaikelu hülgelesilas

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

 

Suured ja uhked linnud on sagedamini peategelasteks, aga rand on tegelikult veelinde täis, kes saavad segamatult ilma inimese häirimiseta  tegutseda.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Kõik väiksemad rannaasukad teavad, et merikotkad hoiavad maatükil „silma peal“, suured ja tugevad kühmnokk-luiged suhtuvad merikotkastesse ükskõiksemalt.

Kõik väiksemad rannaasukad teavad, et merikotkad hoiavad maatükil „silma peal“, suured ja tugevad kühmnokk-luiged suhtuvad merikotkastesse ükskõiksemalt.

Moodne eluviis vähendab linnurikkust külades

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu. Seda toetab ka Euroopa Liit, nõudes uutelt majadelt energiatõhusust – hetkel tarbivad hooned 40% Euroopas inimeste poolt kasutatavast energiast, mis moodustab 36% Euroopa CO2 emissioonist. Kuna hoone on seda energiasäästlikum, mida väiksem on selle seinapind, peaks majasein olema võimalikult sile, eendite ja õnarusteta. Sellistest põhimõtetest lähtutakse ka vana maja soojuskao vähendamisel, mille seinad soojustatakse siledamaks. Siiski võib see mitmele inimkaaslejale linnuliigile halvasti mõjuda, sest kaovad pesitsemiseks sobivad orvad ja augud.

Metsvitsade õitseaegu

Foto Arne Ader

Metsvits

Metsvits ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik metsvits       Lysimachia vulgaris

 

Metsvitsad hakkavad silma väiksemate niitmata teede veertes isegi auto aknast. Kasvavad pea kogu Eestis: niisketel niitudel, soostunud metsas, metsa- ja põlluveertel ning rannakarjamaadelgi leiame õitsejaid pigem metsa  piiril, kus rohukasv tavaliselt kõrgem. Tihedamas metsas jääb metsvits kiratsema ja ei õitse.

VIDEO: ühe loigu suvine lugu

Rajaamera salvestused liitis videoks Kalle Pihelgas

 

Ilma veeta ei saa meist keegi hakkama. Augustiks on hetkel veel napiveeline ja mudane loik kuivanud, aga pidas niigi pikalt vastu olles loomade liikumisteel neile tuttav.

Metsseal on loigu kõrval sügamispuu ja käitumise järgi peaks olema tegu kuldiga. Põdralehm liigub ringi umbes kahekuuse vasikaga. Kährikujõnglaste eest hoolitsevad mõlemad vanaloomad, emasloom imetas neid umbes kaks kuud, aga perekond liigub koos ja ei lagune enne sügist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.