Pildistasid Kristel Vilbaste ja Merje Aru, www.marufotod.ee

Sahvri varusid oli paari kilo jagu.

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

Hoonetesse ronisid kaelushiired talvituma juba sügisel. Kuid erinevad hiireliigid seltsis eksisteerimist ei talu ja suurem ning tugevam, kaelushiir tõrjuvad koduhiired talvitushoonest välja ja talveks elamutesse tunginud kaelushiired toituvad sellest, mida majas leidub.

Need kes oma koduhoovides linde söödavad märkavad sageli toidumajade ümbruses pisikesi jälgi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumel oli rohkesti halljänese jälgi

Nädal algas kahe normist (keskmine 1991-2020) soojema päevaga. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes esmaspäeval -2,0 °C ja teisipäeval -4,0 °C, mis ületasid normi vastavalt kolme ja nelja kraadi võrra. Nädala maksimaalne termomeetrinäit (-0,3 °C) registreeriti esmaspäeval.

Kolmapäevast kuni pühapäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur -7,0…-15,2 °C piires, mis erines normist -0,7…-8,0 kraadi võrra.

Reede ja laupäev olid päikesepaistelised ja külmimate öödega. Reedel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel -17,0 °C ja laupäeval -20,9 °C.

Lumikatte paksus püsis 10…12 cm piires. Lumi oli tihenenud ja kandis inimest. Aegajalt sadas vähest lund lisaks.

Fotod Rauno Kalda ja Arne Ader

Nahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel ja märtsi alguses

Nahkhiirte vaatlused kestavad kuni 5. märtsini ja terioloogid paluvad põhjendatult abi, sest ei pääse ligi eraisikute keldritele kus talvitujaid leida võib. Väiksemates keldrites pole talvitujaid tavaliselt hulgaliselt - vast paar-kolm isendit. Kuid möödunud aasta seire käigus loendati ühes keldris rekordarv talvituvaid nahkhiiri ehk üksteist põhja-nahkhiirt. Veelgi haruldasemaks oli kümne pruun-suurkõrva leid ühes keldrist.  

Tavalisemad talvitujad ongi kodukeldrites kas põhja-nahkhiir või pruun-suurkõrv, aga kui talvituja on tundmatu peaks teda pildistama.

Video salvestas Olle Koert

Foto Arne Ader

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Näeme päris tavalist vaatepilti leevikeste käitumises, kui punakuueline leevikeseisand vabastab oma koha toidumajas, et „emandad“ saaks segamatult või omavahel nageledes toituda. Isaslind valvad emaslinde sel ajal läheduses, oodates „härrasmehena“ oma päevalilleseemnete nokitsemise järjekorda.

Fotod Arne Ader

Vöötkakk ( loodusemees.ee )

Vöötkakk         Surnia ulula     

Vöötkakud on meil vaid juhuslikud talikülalised ja arvukamalt siis kui pisinärilisi saab piisavalt toiduks jahtida nagu tänavu. Tagasirännet oma põhjapoolsetele pesitsusaladele  alustatakse märtsikuul.