Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing
Foto: Andreas Trepte, Wikimedia Commons

Tänavune rändlindude saabumine lõi rekordeid nii vaatlusaktiivsuses kui ka liikide varastes saabumistes. Linnuvaatlejad panid kevadel kirja pea sada viiskümmend tuhat vaatlust ning esimesed rändlinnud saabusid juba jaanuari lõpus.

Eesti ornitoloogiaühingu üleskutsele rändlindude märkamisest teada anda reageerisid linnuvaatlejad usinalt: veebruarist kuni mai lõpuni pandi töölaual PlutoF kirja 141 989 vaatlust.

Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing
Foto: Madis Veskimeister, Wikimedia Commons

Annetamistalgutel toetasid linnuhuvilised piiritaja pesakaamerat 1628 euroga. Tänu toetusele saab Eesti ornitoloogiaühing 2026. aasta suvel üles seada veebikaamera, et vahendada otsepilti piiritaja pesaelust tuhandetele inimestele.

Annetajad toetasid piiritaja pesakaamera projekti 1628 euroga, millest 1330 eurot laekus annetamistalgute päeval 2. detsembril. Ühing kasutab laekunud toetust kaamera ja audiotehnika soetamiseks, tehnika paigaldamiseks ja haldamiseks, andmeside- ja serveriteenuse ning muude seotud kulude katmiseks. Eesmärgiks seatud 4000 eurost puuduoleva summa kogumisega jätkab ornitoloogiaühing uuel aastal.

Arne Ader

Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane lugu on kartulikoori tassivast juttselg-hiirest.

Juttselg-hiir on Eesti põldude ja heinamaade üks tavalisemaid hiiri, kes tunneb end koduselt muuhulgas ka väikelinnade aedades. Talvel on selle hiirekese määramine imelihtne, sest teisi musta seljajutiga närilisi meil sel ajal ei esine.

Kartulikoored ei kuulu vahest juttselg-hiirte lemmikpalade hulka, kuid parema puudumisel osatakse seesugusest toidust lugu pidada küll. Vähemasti siis, kui läheduses pole mõnda lindude toidumaja, mille juures saab alla pudenenud päevalilleseemneid põske pista.

Kirja pani Riina Kotter

Pildistas Kadri Paomees

Odalätsi allikad samanimelisel maastikukaitsealal.

Keskkonnaportaali on lisandunud uus interaktiivne töölaud Natura 2000 ja kaitsealade kohta. Töölaual saab vaadata kaitsvate alade andmeid nt omandivormide, kõlvikulise jaotuse kohta. Samuti kuvatakse töölaul infot alal registreeritud loodusobjektide, elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide kohta. Keskkonnaportaali lehel olevat infot saavad kasutada kõik huvilised, kellel on vaja ülevaatlikku infot kaitstavate alade kohta. 

Pidevalt uuenevate andmetega lahendus asendab senised staatilised kaardid, mida varasemalt kasutati kaitsekorralduskavades. Nüüd saab kavasid sirviv huviline liikuda mugavalt portaalis olevale interaktiivsele kaardile ja ise täpsemalt andmeid uurida.