Video Karl Adami, www.karladami.com/et/

Foto Arne Ader

Harilik leethiir ehk leethiir       Myodes glareolus

Leethiired tegutsevad usinamalt hämaruse saabudes, aga praeguse vähese silmavalguse ja halli ilmaga ka päevasel ajal.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.

Sinnakanti jääb Endla looduskaitseala idaserv, mille kõige tuntumad matkamagnetid on Vilbaste allikad. Kui seal kopp või labidas maasse löödi, siis purskas maast vesi välja - nii nagu juhtus nõukogude ajal Oostriku jõe ääres ja mõisa-ajal samuti sama jõe servas. Üks puurauk purskab siiamaani ja kraavihallide poolt tabatud veesoon ehk Valtri kaev pulbitseb tee ääres praegugi.

Fotod Arne Ader

Lumimari

Harilik lumimari        Symhporicarpos albus

Linnainimestele tuttav vaatepilt ja vähese valgusega hallis sügisilmas tagasihoidlik, aga silmatorkav. Aastakümneid tagasi kasutati lumimarju ohtralt haljastuses nii linnades, maal, kui koduaedades.

Lumimarja põõsad kasvavad püstiselt, sirgudes umbes meetriseks, mille tänavused peened võrsed on helepruunid (vaata alumiselt fotolt).

Fotod Arne Ader

Sinikael-part

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

Peaaegu kogu veelindude jahihooaja olid kõik sinikaelad kandmas sarnast, varjumiseks sobivamat sulestikku.