Foto Arne Ader

Metspipar

Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised ja kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt näiteks sinilillega, kellega sageli isegi kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas. Mandri Eestis päris tavaline taim, harvemini esineb teda vaid Põhja-Eestis, kuid meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Maailma suurima pistriku – jahipistriku (Falco rusticolus) – Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et 1863. aasta aprillis lasti üks vana isaslind Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kurista küla maadel. Linnust tehti topis, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Fotod Arne Ader

Talvike

Talvike          Emberiza citrinella

Just külamaastikes võime märgata tegutsemas talvikeste salkasid, suurtesse linnadesse nad eriti ei kipu.

Kui talvikestega kohtumiste sagedust vaadata võiks isegi tunduda justkui oleks tegu paigalindudega, aga suur osa meil pesitsenutest on juba lõuna poole rännanud novembri alguseks. Põhja ja ida poolt saabunud lindude arvelt jääb talvikesi talvituma üpris arvukalt – kuni mõnisada tuhat.