Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

2022. aasta keskkonnategu ja -kirves

EKO valik

Foto Arne Ader

Tammekänd Puhtu metsas

Tammekänd Puhtu metsas ( www.loodusemees.ee )

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.

Uuring: suurem osa elanikkonnast toetab riigimetsa raiemahu vähendamist

Foto Arne Ader

Lukumägi. Haanja

Lukumägi. Haanja ( www.loodusemees.ee )

Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et 68% Eesti elanikest pooldab riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26% vähemalt poole ja 25% vähemalt kolmandiku võrra. Samuti näitab uuring, et 77% eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana.

2023. aasta seeneks valiti harilik kivipuravik

Eesti mükoloogiaühing

Foto Arne Ader

Harilik kivipuravik

Harilik kivipuravik ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik kivipuravik        Boletus edulis

 

Eesti mükoloogiaühing valis aasta seene. See on kergesti äratuntav ja laialt levinud harilik kivipuravik.

Kivipuraviku perekonda kirjeldas Carl Linné juba aastal 1753. Praeguses klassifikatsioonis on see nimetus kandunud ka seenerühmade nimetustesse: kivipuravik kuulub puravikuliste (Boletaceae) sugukonna puravikulaadsete (Boletales) seltsi, klassi Agaricomycetes kandseente hulgas.

Aasta orhidee on valge tolmpea

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhidee

Foto Arne Ader

Valge tolmpea

Valge tolmpea ( www.loodusemees.ee )

 

Valge tolmpea       Cephalanthera longifolia

 

Valge tolmpea peamisteks kasvukohtadeks Eestis on puisniidud ja hõredamad loometsad. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juba mai lõpupäevil ja õitseaeg kestab laias laastus jaanipäevani. Juuni esimene pool ongi meie looduses parim aeg valge tolmpea üles otsimiseks ja tundma õppimiseks.

Maailma Looduse Fondi sõnumiga ühineb rahvuslooma ümarlaud: konfliktliigi kaitse algab laiapõhjalisest koostööst

Avapilt
Sisu

2018. aasta kevadel sai välja kuulutatud hunt kui Eesti rahvusloom. Üheks eesmärgiks oli kindlasti luua rahvusloomast meie riiki ja rahvast ühendav sümbol. Teiseks eesmärgiks oli aga seista hundi kui ökosüsteemi tugiliigi hea käekäigu eest, mis ei ole sugugi kerge, arvestades, et hunt on üks peamisi konfliktliike. Käes on uus aasta ning kombekohaselt on aeg oma peamised eesmärgid uuesti meelde tuletada. Seda teeb ka rahvuslooma ümarlaud, mis on tegutsenud hundi väljakuulutamisest alates.


 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.