Video salvestas LK team

Imelise suveöö helipilt Virumaalt Piilse külast 23. juuni öösel kell üks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Balti sõrmkäpp

Nädal algas südasuviselt sooja päikesepaistelise kuiva päevaga. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,6 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmeil 17,1 °C. 

Edasine nädal kujunes aga sajuseks ja jahedaks. 

Kikkapuu võrgendikoi röövikud

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Must vägihein

Must vägihein      Verbascum nigrum

Silma hakkavad mustad vägiheinad kruusateede veertes kaugelt. Põhjuseks on taime kõrgus ja pikk erekollane õisik, mis vahel moodustab pea poole kogu taime pikkusest, aga sirguda võib taim kuni pooleteise meetriseks. Musta vägiheina vars on punakas ja vaoline, tumerohelised lehed katavad vart hõredalt.  

Kasvukohtadeks lagedamad või kuivemad alad, teede veered, aga samuti kõrgemad jõgede kaldad. Oma kasvukohal ei ole must vägihein pikaealine, kas kahe- või mitmeaastane (võimsa üheksavägise sugulane, kes on samuti ainult kaheaastane taim).

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Sokk 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Kolmeharuliste sarvedega sokk on täiskasvanud loom ehk vähemalt nelja aasta vanune. Rohkem sarveharusid vanusega sokkudele juurde ei kasva, kuid sirguvad korraliku toidulaua ja hea tervise juures vaid veidi pikemateks. Sarvede all, vastu koljut kasvab sarve ümbritsev kännis ja kibunapärg. 

Mais ja juunikuu esimesel poolel nühiti maha sarvenahk vastu puhmaid või puid. Pulmaeelselt on suguküpsed sokud täielikult relvis ehk sarved kuni veerandmeetrised, sarveharude otsad valkjad ja teravad. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Sõnajalad õites

Eesti vanemate pärimuste järgi algavat sõnajalgade õitseaeg jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Sõnajalaõied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimese veerandi lõpus.

Lodumets Möirassaarel