Foto Tiit Hunt, www.rmk.ee
Kusagil kuuseheki varjus saab veel märkamatut mängida…
Nirk Mustela nivalis
Põhjus maailma pisemast kiskjast rääkida on ajakohane.
Piisava toidulaua korral käib nirkidel pereplaneerimine. Pisinärilistele oli talv kergemate killast, seevastu vähelumisel talvel nirkidele ohtlik eks ikka liigse väljapaistvuse tõttu sest vaenlasi neil jagub nii neljajalgsete, kui tiivuliste seas.
Fotod Arne Ader
Kiivitaja
Kiivitaja Vanellus vanellus
Kiivitajatest kevadekuulutajaid märgati juba paari nädala eest, esimese soojalaine ning sobivate lõunakaarte rändetuultega.
Rändurite liikumisteed käivad mööda rannaniite ja jõeluhti. Põldudel otsitakse toitu sulaveelompide ümbrusest, seal juba maapind sulanud ehk tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.
Veidi heitliku lennuga, laiad tiivad ümarate otstega, aga kaugelt mustvalgetena paistvad linnusalgad jäävad kindlasti ka maanteedel autoga kulgejatele silma.
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Kodukakk Strix aluco
Kas päev pesapakus puhkamist pesitsemise algust tähendab, seda näeme järgnevatel päevadel.
Proovime natuke kodukakkude elukorraldust mõistatada. Klaara peab Klausile kuidagi märku andma, et nende edasine varakevadine elu hakkab toimuma pesapaku ümbruses. Kontrollimist vajab seegi, ega päevasel ajal segajaid või vaenlasi ümbruskonnas liigu – ettevaatus on tarkuse ema.
Ridala Põhikooli neljas klass kutsus aasta looma kodulehe toimetuse külla oma rajakaamerat vaatama. Kaamera on peidetud kooli juurest viie kilomeetri kaugusel asuvasse Vätse külla, neljanda klassi õpilase Eriku maja juurde. Kui tulime autost välja, suundusime maja taha metsa väikesele lagendikule, kuhu oli raputatud maha natuke vilja ja tulba otsas soolakivi. Puistasime juurde Haapsalu turult ostetud juurikaid: porgandeid ja kapsalehti – need kitsele meeldivad. Sel hetkel ei olnud platsil muidugi ühtegi looma – meie ringitrampimine hirmutas neid. Ent rajakaameras on loomade päevased külaskäigud kenasti jäädvustatud.
Kes siis soolakul veel käivad? Võtame puu küljest ühe kaamera kaasa – ja ruttu sooja tuppa vaarikavarre teed jooma ja pilte vaatama!
Pildi napsas Hellem, LK foorumist
Esiplaanil näeme vana isaslooma juba ilma sarvedeta
Punahirv Cervus elaphus
Aastad pole vennad - ülemineval aastal hakkasid hirvepullid sarvi heitma veebruari lõpus (seda kinnitavad ka kirjanduse andmed) ja naistepäevaks oli suurem osa neist juba nudid. Tänavu kannab enamus veel uhket krooni…
Suured pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad sadakond kilo. Keha tüvepikkus paar meetrit, õlakõrgus kuni meeter kakskümmend viis. Sooline dimorfism on silmaga märgatav.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
