Kui satute jõuluajal vanalinna liikuma, astuge läbi Eesti Loodusmuuseumi suurest munakivisisest sisehoovist, kus on avatud Eesti Maanteemuuseumi näituse „Loomad teel“ satelliitnäitus, mis keskendub jälgedele maastikul ja rahvapärimuses. Suvel Põlvamaal eksponeeritud ning nüüd Tallinna vanalinna liikunud väljapanek kutsub avastama kümnekonna loomaga seotud uskumisi, nende hulgas näiteks hundi, kassi või mägraga seonduvaid arvamisi.
Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Pidades Läänemaa jämedaimaks puuks tamme on arvajal õigus ainult osaliselt, sest maakonna vastava edetabeli tipus troonib lausa kaks puuhiiglast - Koluvere tamm Koluvere lossipargis ja Topu must pappel Topu sadamas Aurora kontori taga.
Imposantse tulnuka tüve ümbermõõt on 6,1 m ja võra läbimõõt muljetavaldavad u 32 m
Tulemused annab teada Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator
Foto Arne Ader
Rasvatihane
Rasvatihase aasta linnumääramise võistlus on lõppenud.
Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 62, sealhulgas algajaid 35 ja edasijõudnuid 27. Ehkki küsimused viimases voorus olid raskemad, oli kõigile viiele küsimusele õigesti vastanuid üllatavalt palju – 9 algajat ja 6 edasijõudnut.
Õiged vastused koos selgitustega leiab 10. vooru küsimuste juurest:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Foto Arne Ader
Siidisaba õunapuul
Kindlasti huvitav näitus ja taliõunu saab loodetavasti ka maitsta.
30. november – 11. detsember, avatud iga päev kell 10-17
Tartu ülikooli botaanikaaias (Lai 38)
Pilet 3 eurot, tudengitele ja pensionäridele 2 eurot, õpilastele 1 euro, perepilet 6 eurot
Mille poolest erinevad mets-õunapuu ja aed-õunapuu? Mida uurib pomoloogia? Miks õunakasvatust ei saa rajada troopikasse?
Õunamaailma tutvustaval näitusel saab vaadata 21 sordist taliõunu, mis on aretatud Eestis. Külastaja saab teada ka, milline riik maailmas toodab kõige rohkem õunu, millal jõudis õunakasvatus Eestisse ning kui palju on meil Eestis tunnustatud õunasorte.
|
Mäger Ükskord kõndis Mäger mööda linna ringi, tal oli plaanis kinno minna, aga siis helistas talle vanaema ja kutsus ta enda poole. Mäger hakkaski minema vanaema poole ja tal tuli meelde, et ta tahtis seeni korjata ja siis ta läkski metsa seeni korjama. Lõpuks, kui tal olid seened korjatud, sai ta aru, et ta oli eksinud. Siis kohtas ta karu, kes näitas talle, kuhu poole minna. Lõpuks oli ta väga väsinud ja ta istus maha. Siis hakkas midagi põrisema ja see muutus valjemaks, see oli päästehelikopter. Varsti see kopter maandus ja võttis mägra linna kaasa. Kui mäger linnas oli, kandideeris ta aasta loomaks, sest ta oli sellise seikluse läbi elanud. Ta võitis.
Auhinnatud lugu aasta looma kodulehe ja Eesti loodusmuuseumi ühiselt mägralugude võistluselt. |
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
