Tuletame meelde, et 18. novembrini ootame motivatsioonivideosid 7.-9. klasside õpilastelt, kes soovivad kaasa lüüa Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks loodavas Eesti taimevaramus.

Noorte panus kingituse tegemisel on oma kodukandi taimede tundma õppimine ja herbaariumi koostamine. Niimoodi saame vabariigi juubeliks kaardistada Eesti botaanilise mitmekesisuse ning talletada selle digitaalselt elurikkuse andmebaasi. Lisaks saavad noored teadustöö tegemise kogemuse ning teadmise, et nende panus aitab kaasa meie teadlaste tööle nüüd ja tulevikus.

Pildistas ja teavitas Uuno Kask

Hõbehaigrud Mustvees

Hõbehaigur         Egretta alba

Veel 6. skp-l olid need kaks hõbehaigrut Mustvees – alul üks, kellega liitus hiljem teine isend (vaata alumist pilti).

Tihedama lumesajuga päevad peletasid linnud rändele, aga jäävaba vett oli seega pole linnusõpradel muretsemiseks põhjust, et kalatoidulised söönuks ei saa.

Hõbehaigrud on meil alates sajandivahetusest muutunud üha sagedasemateks külalisteks, aga ringi liiguvad peamiselt mittepesitsevad linnud. 2009-ndal aastal registreeriti esimene kindel pesitsus Tartumaal.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Hallrästas õunapuul

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja Aasta lind 2018 ideede konkursi.

Kuna samal aastal toimuva Eesti 100. sünnipäeva üks esiletõstetavaid märksõnu on Eesti põlisloodus, otsime seekord aasta linnu kandidaati meie põlislooduse sümbolite seast.

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos EOÜ-ga rahastustaotlusi koostama.

Ideed palume saata 2. detsembriks 2016. e-postiga aadressil:

riho.kinks@eoy.ee

Loodusmuuseum annab teada

Video aasta looma toimkonnalt

10. novembril on Öökulli akadeemias külas zooloog Peep Männil. Kell 18 algaval kohtumisel vaatame lähemalt seda, millist rolli mängivad rajakaamerad loomade elu tundmaõppimisel ning mida nende abil erinevate liikide kohta teada oleme saanud.

„Ulukite uurijad kasutavad oma töös aina enam automaatselt pildistavaid või filmivaid rajakaameraid,“ juhatab teema sisse Peep Männil. „Sõltuvalt uuritavast objektist paigaldatakse kaameraid kas loomade võimalikele liikumisteedele, pesitsuskohtade juurde või toitumispaikadesse“.