Pildistas LK-team

Mustika kasvukoht

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Harilik mustikas kasvab paremini niiskemates okas- ja segametsades olles meie metsades täiesti tavaline taim. Mustikapuhmaste kõrguseks jääb kuni poole meetrit. Hästiharunevad püstised taimevarred on teravakandiliste võrsetega ja harunevad hästi. Veidi munaja kujuga mustika lehed on veidi „nahkjad“, peenelt saagja servaga, paiknedes vartel vahelduvalt kuna nii saab vihmavesi mööda soonega vart nõrguda taime juurtele sest mustikad peavad oma vilju kasvatama palaval suveajal.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart 

Metsülased (anemoonid)

Esmaspäevast neljapäevani olid ilmad soojad ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 13…17 kraadini, ületades normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni viie kraadi võrra.

Päevased maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid õhus üle 20 kraadi. Kõige soojem oli ilm kolmapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuuri näit tõusis ilmajaama andmeil 24,5 °C.

Esmaspäeval oli Jõgeva ümbruses kuulda müristamist ja pärast kella 18 sadas linna idapiiril asuva ilmajaama järgi maha lühikese ajaga 16,9 mm, mis enne kuumasid ilmasid põllud ja aiamaad korralikult ära kastis. Vihm oli intensiivne ja ei jõudnud kuiva mulda kiiresti ära imbuda Kohati moodustusid põldudele veeloigud, esines pinnasekannet.

Rajakaamera ülesvõtted Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Kalasumbad on paigaldatud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Veed on jõgedes põua tõttu madalaks jäänud (vaadake palun alumist rajakaamera ülesvõtet) ja eelmisel nädalal paigaldati Karula kurepesa lähedusse erinevatele veekogudele kaks sumpa. Must-toonekured külastavad sumpadega jõelõike ehk nad on samas kus möödunud aastal.

Ootame sademeid.

Pildistas Kalmer Lehepuu

Kitsetall Valgamaalt

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Suur osa kitsetallesid sünnivad mais, juunis. Kits poegib tavaliselt üks kuni kolm talle ja tallede kaal jääb kilo ja kahe vahele. Suguküpseks saadakse teisel eluaastal ja viljastatakse juulikuust alates. Sokud osalevad paaritumisel oma kolmandal eluaastal.

Tekst ja foto Arne Ader

Suurnokad ehk suurnokk-vindid  on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja.

Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive.