EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind jaanuari viimasel nädalavahetusel taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel.

Järgmiste päevade jooksul jõuad ära teha vajalikud ettevalmistused. Panime kirja neli soovitust talviseks linnuvaatluseks.

Kirjutas ja pildistas Arne Ader

Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta.

Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka sulelestadest vabanemisele.

Pildil naudib lumevanni kodutuvi. Teistest lindudest torkavad meil talikümblemisega silma näiteks varesed, hakid ja varblased.

Linnud vihtlevad ka mullal ja liival. Sellest on ülesvõtteid Loodusemehe pildipangas: LINK

Keskkonnaamet annab teada

Kotkas lumel

Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld.

Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.

„Mida rohkem jahimehi pliimoonast loobub, seda parem loodusele ja kokkuvõttes ka inimesele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Soovitame jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda isegi siis, kui piirang seda ei nõua.“

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos (8.6.2013)

On metsatüüpe, mille väärtus seisneb nende looduslikkuses ja kus sae järele küünitada pole tarvis. Jätkem nad lihtsalt rahule.

Armastatud puhkemetsad on vanemad mustika- ja pohlamännikud või krõbisev-kuivad luitemännikud. Need metsad hooldusraiet ei vaja. Küll on intensiivse kasutuse korral vaja kaitsta seal puhma- ja samblarinnet, mis rohke tallamisega kergesti hävib.

Vanemaid kuusikuid ei maksaks harvendada, sest raiega võib kergesti vigastada allesjäävaid puid ja nende juuri. Kuusk on väga tundlik vigastuste suhtes ning võib haigestuda juurepessu.