Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart 

Kuupaisteline külm hommik

Arne Ader Loodusemehe ajaveebis

Aulipaar ( pildid.loodusemees.ee )

Linnusõprade jaoks algas äsja aulide aasta – Eesti Ornitoloogiaühing on kuulutanud auli 2023. aasta linnuks. Küllap saab nüüd meie tegemistes olema rohkem sukeldumist, koorilaulu ja lustlike merelindude vaatlemist.

Kodumaa lindude seas on aulid kõige võimekamad sukeldujad. Neile on jõukohane otsida toitu paarikümne meetri sügavusest ja üksikjuhtudel kolm korda sügavamaltki:  kalurid on leidnud hukkunud aule 50–60 meetri sügavusele lastud vähipüünistest.

Tuulevaiksel kevadpäeval mereanda kostuv aulikoor on Eestimaa looduse üks võluvamaid helipilte. Tuhandete auli-isandate nokkadest tuleb siis kuuldavale seesama võlunimi, mis viitab veelindudest lauljatele endile meie rahvasuus ja linnuraamatutes.

Pildistas Ave Maria Mõistlik

Kalle Eller

Filoloogi haridusega, aga aastaid NSVLiidu ajal Karulas metsatehnikuna töötanud Kalle Eller alustas 1980ndate lõpus koos aatekaaslastega kaitseliidu taastamist olles ka kaitseliidu esimeseks ülemaks.

Puhka rahus.

Vaimuergas inimene, kelle mureks oli olukord meie metsades. Looduskalendris on ilmunud aastate eest Kalle Elleri raamat „Minu mets“: LINK

Vestlus raamatu põhiautori Kalle Elleriga: LINK

ELF-i meeldetuletus

Tuletame meelde, et Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2022. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri.

Kandideerimisavaldusi saab esitada 15. jaanuarini 2023 aadressil: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pihlakas lepiku servas

Nädala esimene pool oli sulailmadega ja öised külmakraadid muutsid teed libedaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis -0,2…-2,3 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 2,2…4,5 kraadi võrra.

Esmaspäeva hommikul esines Jõgeva ümbruses lumikatet avamaastikul ainult laiguti ja rohi oli hallast valge. Sama päeva õhtul hakkas aga sadama ja teisipäeva hommikuks kattis maad juba korralik lumikate, mille paksuseks mõõdeti siinses ilmajaamas 10 cm. Päevaste plusskraadidega hakkas see sulama.