Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Ussilakk

Sel aastal on mind lummanud mõte, kuidas küll meie esivanemad said teada, mismoodi aitab üks või teine taim meil haigustest terveneda. Küllap ikka katse-eksituse meetodil, aga just mürgiste taimede puhul ei saanud eksimist olla niipalju, sest muidu poleks need teadmised meieni kandunud.

Teada on, et vanarahvas on ravinud haigusi sarnasuse põhjal. Kui taime mingi osa meenutas haigust või haiget kohta, siis otsiti sellelt abi.

Nii näiteks on meie pärimuslugude hulgas lugu ussilakast: “Abielunaisel oli tohutult valu sünnitav sinine vill ihul. Mees läks suures ahastuses metsa ja tõi prooviks ussilaka marju ning pigistas need villi peale katki – valu lakkas, naine tervenes, mehel oli hea meel. Sellest saigi taim nime.”

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde

Video ja helipilt Fleur, LK foorumist

Veebikaamerast kuuldu mõne päeva eest ja mitte just kõige vaiksema ilmaga

Kuni 15. augustini kestab aasta linnu öösorri kuulamise ökovõistlus. Osalema on oodatud kõik huvilised üle Eesti.

Öösorri kuulamise ökovõistlusel tuleb osalejal teha vähemalt kahe kilomeetri pikkune retk päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel jalgsi või kondimootoriga ning üles märkida kuuldud ja nähtud öösorrid.

Ökovõistlusel tohib liikuda ainult jalgsi, rattaga, rulluiskude või muu inimjõul liikuva sõiduvahendiga. Retkele minekuks sobivad vaiksed ja sademeteta ööd, mil linnud aktiivselt laulavad. Kuuldud ja nähtud öösorride arv ja oma liikumisteekond tuleb kirja panna öösorri vaatluste kaardirakendusse.

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Suitsupääsukesed roostikus ( www.loodusemees.ee )

Linnulaul on juba ammu vaikinud, kuid pesitsushooaeg pole veel lõppenud. Osad suitsu- ja räästapääsukesed on asunud teist pesakonda üles kasvatama. Hiliseid kurnasid võib olla ka mõnel rohevindil, kanepilinnul ja musträstal, mis pikendab nende pesitsust poole augustini. Üle poole piiritajatest lahkusid meilt kuumalaine sabas, kuid paljudel on veel pojad pesas. 

Aias tegutsevad praegu noored lehe- ja põõsalinnud, kelle jälgimine ja määramine aitab päevi sisustada. Põnevaid linde võib nüüd kohata ka aia taga. Viljakoristus meelitab ligi röövlinde ja nii võib patrullimas näha roo- ja soo-loorkulle, hiireviusid ja konnakotkaid. Rannikul kostub aeda kindlasti tiirude kriiskeid ja kahlajate vilesid ja trillerdusi. Nende määramisel on suureks abiks xeno-canto.org andmebaas. 

Muistend

Illustratsioon

See lugu juhtus ühel suvisel täiskuuööl, kui ühe maarjamaa metsatalu perenaise äratasid õuest kostvad kummalised mütsatused ja muidu julge koduvalvurist koera kiunumine. Ust avades nägi ta lävel seisvat vanakuradit ennast, kes sõnagi lausumata abitule naisterahvale kallale kargas. Nimelt oli kuradil tekkinud rasked ajad, sest põrgus oli hingedest suur puudus ning oht põrgu igaveseks sulgemiseks saanud suuremaks kui kunagi varem. Inimesed olid muutunud aina paremaks ja paremaks ning hakanud aina enam ja enam tahtma maise elu lõppedes oma hinge põrgu asemel taevasse saata. Nõnda oligi lõpuks oma hinge kuradile müüjate hulk päris kokku kuivanud ning vanakurat oli otsustanud kasvõi vägisi mõnegi õnnetu hinge endale saada, et põrgukatelde all tule hoidmine end pisutki ära tasuks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Nädala alguses küsisin uue ravimtaimeraamatu kirjutamise abi botaanik Tiina Elvistolt ja muuhulgas läks jutt ka sellele, et milline on praegune hitt-taim. Ja Tiina vastus oli veidi ootamatu: “Moes on suure lillemustriga kangad!” Et noored inimesed on valmis nõukogude aja kaunist õiekangast rõivaid ümber õmblema.

Arujumikas ja pajuvaak ( www.loodusemees.ee )