Ornitoloogiaühing annab teada

Põõsaspea neemel algas 1. juulil rändlindude loendus, mille käigus kogutakse infot valdavalt taiga ja tundra veelindude arvukuse kohta.

Arktiliste veelindude loendusel Põõsaspea neemel saadakse väärtuslikku teavet peamiselt Loode-Venemaal pesitsevate rändlindude arvukuse kohta. Ornitoloogid jälgivad näiteks punakurk-kauri, auli, mustvaerase, tõmmuvaerase, merivardi, valgepõsk-lagle ja mustlagle rännet. Esimese kümne päeva jooksul on nähtud juba kümneid tuhandeid linde, suures mustvaeraste parves märgati ka esimest haruldust – isast prillvaerast (Melanitta perspicillata).

Vaatlejaks oli Taimi

Fotod Arne Ader

Tait poegadega ( www.loodusemees.ee )

Pühapäeva ennelõunal 7. juulil märkasin rattaretkel Harku rabametsast tulles terviseraja ja Rabaveere tn vahel asuval veekogul (end. liivakarjäär) huvitavat musta punase nokaga veelindu, kes segajat märgates kohe kaldaäärsetesse veetaimedesse varjus, pojuke häälitses vahetpidamata keset vett veepinnal ujuvates taimelehtedes. Oli esimene kord sellel veekogul nii haruldast lindu märgata, kes raamatust üle vaadates osutus tiigikanaks. Tiigi kallastel käib sageli tihe seltsielu…

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

Eile kella üheteist aegu olid noorlinnud kaamerapildis

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Eile õhtul juba kenasti lendavaid öösorri noorlinde täna enam kaamera vaateväljas operaator ei leidnud.

13. ja 14. juunil koorunud noorlinde saime tänu liigutatavale kaamerale jälgida pea kuu vanuseks saamiseni ja välistatud pole, et võivad veel kaamerapilti eksida.

Huvitav vaatamine ja hulga teavet öösorride käitumismustrite kohta igal juhul.

Täna hommikul noorlinde otsides jäi kaamera ette nõmmemetsas tegutsenud sookurg…

Foto Arne Ader

Ümaralehine kellukas käosülglase vahuga

Harilik vahustaja ehk käosülglane      Philaenus spumarius 

Praegusel ajal ei saa lillenoppijale käosülglaste tegevusjäljed kuidagi moodi märkamata jääda.

Kui vahustaja vastne on munast koorunud asub „uus ilmakodanik“ loomulikult toituma. Aga uurime sellist „süljelirtsu“ veidi lähemalt.

„Süljelirtsu“ sees on kollakasroheline, umbes poole sentimeetrine pikkune pehme kehaga tsikaadide sugulane.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdav osa lindudest on aktiivsed päeval, mistõttu peavad nad suvisel ajal taluma tavatult kõrget temperatuuri. Eriti head füsioloogilised kohastumused on kuumaga toimetulekuks kõrbealade lindudel, kuid arvestades viimaste kümnendite kuumalaineid parasvöötmes peavad ka Eesti linnud kuumaga kohastuma.