Art Villem Adojaan

Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Suvise aialinnupäeviku üheteistkümnes hooaeg on alanud edukalt: avatud on üle 300 päeviku ning kirja on pandud üle 3000 loodusvaatluse.

Vaatlejad on märganud kokku 95 linnuliiki, kellest tavalisimat - rasvatihast - on vaadeldud 204 aias.

108 aias on kuuldud või nähtud sookurge, keda eelmisel aastal samaks ajaks olid vaatlejad tähele pannud vaid 35 aias.

Vähemalt ühes aias on juba nähtud linavästrikku, õõnetuvi ja nõmmelõokest.

Kirja pani Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Vaatlusretkel Matsalu roostikus

Eelmisel aastal käivitus soomlaste ja rootslaste Interregi koostöö projekti BalticReed, mille eesmärgiks on avastada uusi võimalusi, kuidas pilliroogu kasutada ja muuta Läänemeri puhtamaks. Oluline on ka leida pilliroo varumiseks loodust säästvaid meetodid.

Projekti on kaasatud ettevõtjad, kes katsetavad pilliroo kasutamist näiteks aianduses turba asendajana ja seemnekasvatuse substraadina, ehitusalal soojustusplaatides hakkepuidu asendajana, veekogude puhastamisel ja biogaasi tootmisel.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hiireviu ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 713    Rände pikkused – hiireviu

Hiireviu          Buteo buteo

Lind rõngastati 7. juunil 1999. aastal Elva vallas Hellenurme külas ja taasleiti 15. jaanuaril 2000. aastal Prantsusmaalt. Hiireviu rännuteekonna pikkuseks jäi 2533 kilomeetrit.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklad jäävad meile pesitsema nii saartele, rannikule kui siseveekogudele ja umbes poolteist tuhat paari. Põhja poole siirduvaid läbirändajad kohtame veel aprilli teises pooles.

Jääkosklad on kalatoidulised sukelpardid kes saavad ka rannikust eemal sügavamas vees igati hakkama. Nende suuremat sorti sukeldujate keha on voolujooneline: isaslindude kaal küündib paari kiloni, emaslindudel jääb kuni pool kilo väiksemaks.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravad toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid, vaid saavad hästi hakkama ka segametsades, aga tänavu käbipõuda ei ole.

Oravatel kestab veel innaaeg ja nii võime märgata täiskasvanud emast saatmas paari aga vahel isegi mitut isaslooma, kes püüavad igati „temakese“ tähelepanu pälvida ja ka omavahel nagelema kipuvad. Lõpliku paarilise valiku langetab siiski õrnem sugupool.

Pulmaaja lõppedes siirduvad isaloomad tagasi oma elualadele ja sellega nende perelised tegevused lõppevad.