Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

5. NÄDAL 29.1.2024 - 4.2.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumeolud esmaspäeval

Nädal kujunes väga soojaks. Kui pikaajalise keskmise (1991-2020) järgi on olnud jaanuari lõpus - veebruari algul ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinus kuue kraadi läheduses, siis lõppenud nädalal kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur -0,8…2,3 kraadi piires.

Vaher tilkus mahla

Vaher tilkus mahla

Kõige soojem päev oli esmaspäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 3,8 °C ja öösel langes termomeetrinäit 1,4 °C. Niisuguse sooja ilmaga hakkas vahtral mahl tilkuma.

Homme toimub saarma-aasta avamine Tallinna loomaaias

Aasta loom saarmas

Foto Arne Ader

Saarmad

Saarmad ( loodusemees.ee )

6. veebruaril Tallina loomaaias

17.30 Kohtume Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse fuajees (lääne värav): https://tallinnzoo.ee/transport-ja-parkimine/

Ühine jalutuskäik vihmametsa majja saarmaid vaatama

18.15 Avasõnad (Kaupo Heinma, loomaaia direktor)

18.20 Lendorava aasta lühikokkuvõte (Tõnu Laasi, Keskkonnaamet)

18.30 Maailma saarmastest (Tiit Maran)

18.50 Aasta loom saarmas (Remek Meel)

19.20 Saarmaste vabatahtlikust seirest (Christel Rose Bachmann, Keskkonnaagentuur) 

19.30 Lõpetamine

VIDEO: vaatleme ka suurt ja kirjut

Video salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn

 

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

 

Suur-kirjurähnid võivad olla rändlinnud, kui näiteks põhjas või idas peaks nende talvetoitu - käbisid nappima. Nii võib meie arvukaimale rähniliigile saabuda lisa ja talvine arvukus küündida isegi veerand miljoni linnuni ning vahel veelgi suurema arvukuseni.

 

Video: hallpea toimetamas

Video salvestas LK team

Hallpea-rähn

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn         Picus canus

 

Hallpea-rähne teame meil toimetamas läbi aasta, seda tõenäolisemalt hõredamates looduslikes leht- või segametsades, aga samuti vaiksemaid linnaparke, puisniite ja sanglepalodusid. Ei kohta me rahvakeeli meltsaseid ka suuremates kuusikutes, aga seevastu jõgede kaldaalad neile meeldivad nii talvisel kui suvisel ajal pesitsemiseks. Talvisel toidunapil ajal külastatakse inimeste koduaedu, kus linde toidetakse.

Kuidas hundid piisonit jahivad

Avapilt
Sisu

Ühel tänavuse jaanuarikuu nädalavahetusel said loodusfotograafid Yellowstone’i rahvuspargis Firehole’i jõe ääres olla tunnistajaks sellele, kuidas hundid piisonit jahivad. Kui möödunud nädalal rääkisime koprajahist, siis nüüd näeme, et piisonijaht eeldab huntidelt sootuks erinevat taktikat.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Michael S. Cohen ja Christopher Burke

 

Täiskasvanud piison on hundi kui tippkiskja võimekuse tipp. Enesest ca 15 korda raskema saaklooma jahtimiseks on hundil kahtlemata vaja karjaliikmete koostööd. Lisaks peaks piison olema üksi ning nigela tervise juures.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.