Pildistas Kristel Vilbaste

Emajõgi Palupõhjal

Viimastel külmadel talvedel ei ole Emajõgi jääkaant saanud.

Öösel on külma üle paarikümne kraadi, vesi null kraadine ja lumepaksust paarkümmend senimeetrit. Tõeline talv.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader

Tedrekuked puus

Teder      Tetrao tetrix

Meie suurte kanaliste arvukus on oluliselt langenud, hoolimata pa veerandsaja aasta eest kehtestatud jahikeelust.

Talvisel ajal tegutsevad tedred ikka oma kodupiirkonnas: soo- või rabaservadel ja nendega piirnevates võsastikes. Nagu videost näha, on põhiliseks talvetoiduks kasepungad.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda porri pesitsemisest Eesti metsamaastikel ning suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966. Ilmus ka ülevaade avakultuurmaastiku röövlindude talvise arvukuse muutustest aastatel 2014–2023 ning analüüs röövlindude asustustiheduste seostest ilmastikutingimuste ja saagirohkusega.

Porri levik on Põhja-Euroopas seotud eeskätt vanade metsadega, kuid arvukus Eestis on püsinud stabiilne ka praegusel intensiivsete metsaraiete perioodil. Uurimuses täpsustab Asko Lõhmus Tartu Ülikoolist porri pesitsusaegset levikut Eesti praegustel metsamaastikel, sh seost vanade metsadega.

Jälgi pildistasid Tiiu Kruus ja LK-team

Foto Arne Ader

Saarma jäljerida

Harilik saarmas        Lutra lutra

Tänavu on aasta imetajaks saarmas ja kindlasti tutvustatakse neid selle aasta jooksul tavaliselt rohkem, aga looduses kohatakse saarmaid suhteliselt harva. Nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kobraste asurkond on kordades suurem).

Pildil näeme, et sügavama lumega jätab saarmas lumele nii käppade, keha kui sabajälje, sest looma õlakõrgus on ainult kolmkümmend sentimeetrit ja hüpped jäävad lumes alla poole meetristeks. Muidu vilgas saarmas väsib lumes liikudes kiiresti.