Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Roo-ritsiklind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 635    Vanim taasleitud roo-ritsiklind

Roo-ritsiklind        Locustella luscinioides

Lind rõngastati 5. augustil 2013. aastal Pärnumaal ja taasleiti 26. juulil 2017. aastal samuti Pärnumaalt. Roo-ritsiklinnu vanuseks jäi 3 aastat, 11 kuud ja 21 päeva.

Pildistas ja kirjutas Epp Harmon 19.09.2018. aastal

Nii sai 10 aasta eest alguse sõna otseses mõttes harrastusteaduse (Citizen science) foorum: registreeritud liikmeid on hetkel 3756, käsitletud teemasid 635, üle 600 000 vaatluskirje…

Tänaseks 21.09.2023. aastal on registreeritud liikmeid LK-foorumis 4559, käsitletud teemasid 802 ja vaatluskirjeid 895194.

Esimene foorumi kokkutulek Alliklepas Looduskalendri välibaasis. Sügis 2008.

Meenutab Urmas Sellis, Kotkaklubi

Esimene foorumi liikmete kokkusaamine 2008. aasta augustis

Pole vist eriti tähtis, kas see algas just viisteist aastat tagasi või pisut varem, aga kuidagi kogunes rahvusvaheline seltskond inimesi virtuaalselt ümber must-toonekure pesakaamera (tollal ainuke Eestis).

Seda nimetati foorumiks. Tõsi, sel inimeste koosoleku vormil polnud tol ajal kõige parem aura, aga ma arvan, et me suutsime seda parandada tänu vabatahtlikele administraatoritele ja moderaatoritele, kes on tegutsenud ühelt poolt märkamatult, aga vajadusel üsna jõuliselt.

MAFF kutsub osalema

Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.

Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.

Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/

Fotod Arne Ader

Jaani-Tooma kivi Lahemaal www.loodusemees.ee )

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Pihlakaid märkame kasvamas väga erinevates kasvukohtades: tihedas alusmetsas, metsaveertes ja merelaidudel, vahel ainsa puuna. Pihlapuid ei kasva soodes või ajuti üleujutatavatel aladel.