Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 528       Suurim püütud lest

Läänemere lest ehk lest, ka jõelest        Platichthys flesus trachurus

Suuri lesti ikka püütakse kuigi mitte just väga sageli. Suure püügikoormuse tõttu kalurite poolt ei õnnestu aga lestal mitte väga sageli suureks sirguda.

Rekordkala:

1,31 kilogrammi (kala pikkuseks oli 51 cm) ja püütud Hiiu madalalt 1981. aastal.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Arne Ader

Laekvere mänd ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Olukorda tutvustab Vello Keppart

Pildistas Olga Orlova

Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.

Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole. 

Alates neljapäevast, 5. näärikuust hakkab ajalehe Postimees „Maa Elu“ küljel ilmuma uus, arvukaid Eesti Loodusrekordeid tutvustav rubriik „Loodusrekordite Veerg“. Seda iganeljapäevaselt ja kahe uue rekordi kaupa ning seda nii paberlehes kui ka veebis, kusjuures veebis on võimalik igal lugejal konkreetset rekordit ka kommenteerida.

Head lugemist kõigile !

Marek Vahula, Eesti Loodusrekordite koguja.

Eesti samblasõprade valik

Pildistas Edgar Karofeld

Roheline hiidkupar

Roheline hiidkupar      Buxbaumia viridis

Perekonnaimetuse „hiidkupar“ alusel võiks arvata, et tegu on suure samblaga. Tegelikult rohelise hiidkupra narmasjate lehtedega paari millimeetri kõrguseid võsusid palja silmaga peaaegu ei näegi. Kui ta aeg-ajalt samblamaailas tõesti suuri eoskupraid (kuni 2 cm pikad) ei moodustaks, jääks see tilluke vanades metsades esinev lehtsammal üldse märkamata.