MTÜ Loodusajakiri annab teada

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR (www.digar.ee) on nüüd täismahus tasuta kättesaadavad kõik ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets aastakäigud. Ajakirjade värskemad numbrid lisatakse jooksvalt, Eesti Loodus tehakse seal tasuta kättesaadavaks pool aastat ja Eesti Mets aasta pärast ajakirja ilmumist. Viited mõlema ajakirja täisversioonidele on nüüd ka raamatukogude elektronkataloogis Ester (www.ester.ee). Peale selle on kõik digiteeritud ajakirjad saanud tekstilise tuvastuse, mis võimaldab teha tekstiotsingu nii otse DIGARis kui ka sealt alla laaditud failides ja teeb need nähtavaks ka Google`i otsimootorile.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Jaaniussivalgus

Nädalavahetusel, kui oma maakodus inimestele vanu nõiatarkusi õpetasin, sattus olema imeilus ja soe öö. Tegelikult oli juba õhtu ilus - nii ilus, et ümbruskonna kitsikuses elavad mesilaspered otsustasid rändama minna.

Üks neist tuli meie Mõraoja leppade kõrgetesse latvadesse, teise püüdis kinni naabrimees.

Mesilasperedega on aga nii, et see süütab igas inimeses, kes korragi mesilassülemi kinni püüdnud, tohutu jahikire. See väike sumisev kambake tuleb kinni püüda. Sest inimese arvates ei saa nad ise looduses hakkama. „Itaallased“ ilmselt ei saagi, nad on aretatud nii, et meie külma talve nad ilma mesiniku abita üle ei elaks.

Nii läksin minagi peale õppetöö lõppu mesilasperet otsima, ehk on nad veel kusagil metsaveerel lilleaasa keskel.

Fotod Vikipeediast

Marmorvähk

Marmorvähk       Procambarus virginalis

Tutvustame alustuseks mullu ja tänavu meie vetest avastatud võõrliike.

Kevadel leiti katsepüükidel marmorvähke Narva veehoidlast. Kuid alustame sealt, kus liik Euroopas levima on pääsenud.

Fotod Arne Ader

Tõrvalill

Harilik tõrvalill         Lychnis viscaria

Meie looduslike nelgiliste esinduslikum ning suurimate õitega esindaja. Kasvukohtadeks kuivemad põndakud, looduslikud niidud ja karjamaad.

Tõrvalillede õitsvat välu on silmale kaunis vaadata ja justkui kutsuks lillekimbu seadjat, aga korjaja pihudesse kleepuvad, tumedad varred kinni…

„Tõrvaga“ kaitseb taim oma õisi nektariröövlite eest, et lennuvõimetud ei pääseks õisi närides rikkuma ja õietolmu ju nimetatud edasi ei kanna.

Veebikaamera pilt Lispet, LK foorumist

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kas lepiks kokku, et peaks keskmise koorunud kalakotka tibu järgi pesakonna vanuse rehkendust? Kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil. Niisiis saab suuruselt keskmine täna nädalaseks, aga kõik kotkapojad on tragid nii paar päeva noorem, kui vanem.

Vaatame ajas veidi tagasi, kuidas on meie kalakotkaste käekäik kulgenud.