Seansid toimuvad:

25. aprillil kell 14.20

26. aprillil kell 18.05

Rein Marani koguperefilm "Peetrike Laanetagusel": http://www.kino.ee/Event/4595/?dt=23.04.2018

See on lugu jutustab inimese looduse avastamise retkedest ja ümbritseva elurikkuse esmastest märkamistest. Peetrike on filmivaatajale justkui teejuht elust pulbitseva looduse juurde. Vaataja leiab end tema silme läbi avastamas kõikvõimalikke imelisi olendeid rohurinde tasandil, taimedel, põõsastel ja taevaavarusse sirutuvatel puudel esmaavastuse üllatuse ja rõõmuga.

Tutvu filmiga Gaviafilmi kodulehel:

http://www.gaviafilm.ee/

Video Ame, LK foorumist

Kui emaslind Suvi hommikul veidi enne poolt kaheksat hetkeks pesalt tõusis oli kotkapoeg koorunud….

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla   

Kolmkümmend seitse päeva haudumist külmas kevades, vahel suisa lumehanges.

Kotkapoeg koorus 18. märtsil munetud esimesest munast. Haudumisajast võime järeldada, et 5. aprillil purunenud muna oli 21. märtsil munetud.

Eile nägime munakoores auke ning kostis kotkapoja häälitsemast. Suurte lindude järelkasvul võtab munast koorumine rohkem aega, kui ööpäev sest tibu peab harjuma hapniku hingamisega.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kirgaslill 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 5,5...12,0  °C piires. Temperatuurirežiim püsis kuni pühapäevani normist  kõrgemana. 

Kõige soojem oli il  esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis  21,2 °C. Kõige jahedamaks osutus neljapäeva ja reede vaheline öö, kui minimaalne temperatuur langes õhus 0,5  °C, maapinna lähedal  -2,1  °C. Külmale ööle järgnes soe päev  –  reede päeval mõõdeti sooja ligi 19 °C.

Nädala lõpp kujunes soojade päevade järel harjumatult jahedaks ja väga tuuliseks. Laupäeval ulatusid tuuleiilid kuni 17 m/s. Pühapäevaks tuul mõnevõrra vaibus, kuid päeval oli päikest vähe näha ja termomeetrinäit tõusis ainult 9 kraadini.   

Keskkonnaamet annab teada

Foto Leho Luigujõe

Väikeluiged

Langeva arvukusega väikeluikede kaitseks ja arvukuse tõstmiseks tuleb säilitada liigile toitumiseks sobivaid merelahtesid, -rannikuid ja luhtasid ning tagada lindudele rändepeatuse aegne rahu.

Ehki väikeluiged pesitsevad tundras, kuid edukaks paljunemiseks on väga oluline lindude talvitus- ja rändeaegne toitumus.

Eestis peatub rändel üle 10 000 väikeluige, mis on valdav osa liigi Loode-Euroopa asurkonnast. Kevadel eelistavad väikeluiged peatuda Lääne- ja Edela-Eesti rannikul, sügisel pigem Peipsi järve ääres. Olulistes rändepeatuskohtades, mida on Eestis ligi 30, tuleb tagada lindudele head toitumistingimused ja mitte pidada linnujahti. Valdav osa neist kohadest on juba kaitse all ja seal on ka jaht keelatud.