Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinikaela jäljed lumel

Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 54, kellest algajaid 34 ja edasijõudnuid 20. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 15 osalejat ja edasijõudnutest seekord vaid üks osaleja – Peeter Anijalg.

Enne viimast vooru juhivad edetabelit algajate hulgas 39 punktiga Tiina Kerov, Maia Mikk ja Reet Org, kellele järgnevad Merike Hiibus, Eleri Inno ja Imbi Kõiv 38 punktiga. Edasijõudnutest juhivad edetabelit 34 punktiga Jaan Grosberg, Pelle Melov ja Tiiu Tali, kellele järgnevad Urmas Männik, Kadri Niinsalu ja Jakob Oetjen 33 punktiga.

Kaheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:

algajad: LINK

Pilt veebikaamerast

…saagiks luukarits

Jäälind         Alcedo atthis

 

Jäälind on oma välimuse poolest tuntud ning armastatud linnuliik, tänu värvierksusele kogunisti põhjamaade kalliskiviks kutsutud.

Meie koelmukaamera läheduses elutsev paar tegutseb aastaringselt juba mitme aasta jooksul. Allikaline koelmu ei külmu ehk pakub kasina, aga siiski äraelamise võimaluse. Jahti peetakse kolmu kohal kasvavalt lepalt ja nende „sõjahüüdu“ on sagedamini kuulda, kui linde saagi järgi sukeldumas näha.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustjalg-tülli ehk meritülli (Charadrius alexandrinus) vaatlesid Eestis esmakordselt Ülo Järvekülg, Eerik Kumari, Aino Kumari, Ahto Jõgi ja Eha-Mai Haaviste 17. novembril 1952. aastal Läänemaal Matsalu lahe ääres Metsküla lähistel. Sarnaselt paljude teiste toonaste põnevamate leidude ja esmasleidudega, koguti ka see lind tõestusmaterjaliks ning temast tehti nahk, mida säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Šaakal ehk harilik šaakal             Canis aureus

Uus loom meie looduses, aga seal, kus nad põliselanikena elutsevad hinnatakse šaakalite kollektiivsust ja nutikust, hoolimata sellest, et nad põhjustavad ümbruskonnas ja ümbruskonnale väga märgatavat kahju.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Evolutsiooniliselt on linn uudne, vaid ligikaudu 10 000 aastane keskkond ning linnade ning nende asukate arvu plahvatuslikust kasvust võib rääkida alles seoses 250 aastat tagasi alanud tööstusrevolutsiooniga. Autod, rohkelt inimesi, vähe ruumi, lõputu sagimine – see kõik jätab linnast mulje kui ebasoodsast elupaigast. Ometi meelitavad linnad jätkuvalt nii inimesi kui ka loomi.